orangutange, kes peavad selga tõmbama trikood siis kaetakse nad tõrvaga üle ja pannakse linakiudu peale. Muretseti ka kett millega seoti nad kinni ja nii,et nad saaksid moodustada ringi. Oli üks suur saal, kus maskeraad pidi toimuma oli ümara kujuga ja selle saali keskel oli kroonlühter, mida sai alla lasta ja üles tõsta. See eemaldati ja lisati palju väiksemaid seinalühtreid. Kui saal oli ära kujundatud oodati keskööni mil saal oli rahvast täis. Siis tormasid orangutangide taolised loomad siis ja rahvas ehmus ära ja hakkasid välisukse poole jooksma, et saalist välja saada, kuid saali uksed olid lukku pandud. Kuningas ja ta seitse sõpra olid liikunud saali keskpaika. Kus samal ajal liikus ülevalt kroonlühtri kett alla.Siis tuli mängu Hüpikkonn, kes kinnitas selle konksu orangutangide keti külge ja siis hakkas kett ülespoole liikuma. Rahvas hakkas selleks ajaks juba vaatemängust midagi aru saama
Ameerikast. Balil võib leida ka noorukeid, kes on vanematega kaasa tulnud aga enamasti külastavad Indoneesiat ikkagi vanemad inimesed või seiklusjanulised. Indoneesia turismilause ,,Ultimate in Diversity" (lõplikus mitmekesisuses) on kõlalt kohmakas aga sisult õige. Vähe on maid, mis pakuvad rändurile nii palju võimalusi. Eelkõige peaks Indoneesia olema huvitav loodusesõpradele. Sukeldumisest-snorgeldamisest kuni vulkaanide ja vihmametsa, orangutangide ja komodo draakoniteni nägemist ja tegemist jätkub. Peamine probleem on aga see, et lühike turistiviisa ei võimalda enamust sellest nautida. Mõningad vaatamisväärsused: · Vulkaanid (Bromo, Krakatau, Kerinci, Batur) · Komodo draakon · Orangutanid · Rahvuspargid (Bali Barat, Kelimutu, Gunung Rinjani) · Pühapäevane kukevõitlus · Brobodur · Prambanan Kokkuvõte
Indoneesiasse enamasti Euroopast ja Ameerikast. Balil võib leida ka noorukeid, kes on vanematega kaasa tulnud aga enamasti külastavad Indoneesiat ikkagi vanemad inimesed või seiklusjanulised. Indoneesia turismilause ,,Ultimate in Diversity" (lõplikus mitmekesisuses) on kõlalt kohmakas aga sisult õige. Vähe on maid, mis pakuvad rändurile nii palju võimalusi. Eelkõige peaks Indoneesia olema huvitav loodusesõpradele. Sukeldumisest-snorgeldamisest kuni vulkaanide ja vihmametsa, orangutangide ja komodo draakoniteni nägemist ja tegemist jätkub. Peamine probleem on aga see, et lühike turistiviisa ei võimalda enamust sellest nautida. Indoneesia on olnud tuntud reisisihtkohti juba sajandeid. Esimesed reaalsed turismi mõtted tulenevad 14. Sajandist. Suures tähtsuses olid sellel ajal templid ja pühapaigad. Tehti palverännakuid Balile ja Jaavale. Indoneesia turism hakkas tõsiselt arenema, kui loodi esimene turismiarenduskeskus(1927) ja avaldati raamat sealsest turismist
translokatsioon viienda ja seitsmenda kromosoomi vahel gorillal, telomeeride liitumist (inimese lahknemise puhul toimus 2p ja 2q liitumine kromosoomiks number 2, 2q tsentromeer inaktiveerus). Inimese lahknemisel shimpansist on toimunud veel väikesed inversioonid kromosoomides 1 ja 18. Eeldatav vahevorm, mis eksisteeris enne orangutangi lahknemist hominoidsest eellasest, erines neist 3, 7, 10 ja Y kromosoomi poolest. Orangutangide karüotüüp erineb hominoidse eellase karüotüübist erinevuste tõttu kromosoomides 2q, 4, 8, 11, 17 ja 20. Hominoidse eellase kromosoomid olid suures ulatuses sarnased gorilla, shimpansi ja inimese kromosoomidele. Gorilla eraldumisel sellest eellasest toimusid ümberkorraldused üheksas kromosoomis, shimpansi eraldumisel seitsmes kromosoomis. Kromosoomide analüüsi tulemusi toetavad ka molekulaarsed uuringud. Praeguse nelja liigi puhul eeldatakse
Kalimantan on praegu koduks paljudele liikidele, kes on tõsises hävimisohus ja keda mujal maailmas ei leidu. Näiteks ainsat suurt ahvlast, kes elab väljaspool Afrikat, orangutangi, leidub veel vaid Sumatra ja Kalimantani saarel. Praegu on Kalimantani orangutangi järel ligi 45 000 isendit, kuid sellise metsade hävitamise jätkumisel võib olukord nendega olla samasugune nagu Sumatra orangutangil, keda on praegu järel alla 7500 isendi[13]. Aastatel 1992 kuni 2002 kaotas Kalimantan 39% oma orangutangide populatsioonist[14]. Praegu elab 60% Kalimantano orangutangitest väljaspool kaitse all olevaid metsi olevatel aladel, millelt raiutakse metsa kaubanduslikel eesmärkidel[13]. Kuigi ligi 10% saare aladest on mingisuguse kaitse all, siis tihti on need alad üksteisest isoleeritud suurte istanduste poolt. See tähendab, et bioloogiline läbikäimine nende metsade vahel väheneb ja seega ka bioloogiline mitmekesisus väheneb. Samuti taksitab selline isoleeritus loomade looduslikku rännet
osa. · Pea on karvutu. · Kere/torso on väike ja peenike. · Tavaliselt kannavad nad metallilist paindlikku rüüd. · Käed on pikad ja peenikesed ning ulatuvad põlvedeni. · Käel on neli sõrme, pöial puudub. Kaks näppu näivad olevat pikemad kui teised. Neil on mingit sorti pikad küüned. Näppude vahel on kerge ujulesta efekt. · Jalad on lühikesed ja peenikesed. Nende jalad on nagu orangutangide jalad. · Neil puuduvad hambad. · Värvilt on nende nahk mingit sorti beez, päevitunud-pruun, veidi päevitunud või roosakashall. Naha tekstuur on soomuseline või reptiililine ning samas ka veniv, elastne. Nahk on lihaste või luustikulise koe küljest justkui lahti, liikuv (nagu kassil). Jooneline muskel puudub. Kerge higistamine ning väga konkreetne kehalõhn. Suurendusklaasi all näib nahakudede struktuur olevat võrk või nagu horisontaalsetest
annaabi.ee 
