-kunstis täiuslikkust, igavest mudelit ja ülimat ideaali. Klassitsism sündis mitmete suundade ühinemisest. 1635-1685 on klassitsismi kõrgaeg. Ilmuvad entsüklopeediad, kokkuvõte kõikidest teadustest, kõigest maailmas olemas olevast. Õukond asub sellel ajal elama Versailes'sse. Sümboliseerib ka monarhia tippaega. Klassitsism oli pidev liikumine millegi poole, millega kaasnes ka uue publiku liitumine. Kõrgstiiliks saavad eeposed ja tragöödiad, keskmiseks kõrgkomöödiad, oraatorikunst, epistolaarne zanr. Madalaks stiiliks on rahvalik komöödia, koomiline romaan ja mu ajaviiteline kirjasõna. Proosa romaan ei ole sündinudki. Seda ei peetud üldse kirjanduseks. Tegevus pidi toimuma 24 tunni jooksul ning ei võinud kalduda erinevatesse paikadesse. Eesmärk oli selgus. Ideaaliks oli aga haritus ja meeldivus. Kui hakata võrdlema barokki ja klassitsismi, siis tuleb välja, et mõlemas armastati komöödiaid ja tragöödiaid, kuid klassitsismi ajal tulid juurde ka
muinasjutud, kuid üldiselt peegeldus juba väikestele lastele jutustavates lugudes rava kõlbeline maailmanägemine ning eelkõige Homerose kangelane. Kreeka poiss hakkas juba seistmeaastaselt õppima relvakäsitlemise oskust, muusikat(laulmist ja mänguriistal mängimist) ning tantsu. See oli vajalik igale inimesele, kes tahtis osaleda religioossetel pidustustel, mida oli kreeklase igapäevaelus palju. Samuti oli vaja selgeks saada oraatorikunst. Poissi valmistati ette praktilisele elule: ta õppis majapidamise juhtimist, jälgis põllutöid, teda tutvustati praktilise meditsiiniga. Tütarlapsi harjutati eriti vara majapidamise eest hoolitsema, ema aitama ja kõiki perenaiseoskusi, eelkõige ketramist ja kudumist. Ateenas polnud klassikalisel perioodil õppimine juriidiliselt kohustuslik, kuid selle jälgimist peeti vanemate kohustuseks. Kuigi formaalselt organiseeritud koole oli vähe ja igaüks kasvatas
meelitada paljud kreeklased. Tema organiseeritud oli ka Chaironeia lahing, kus kreeklased aga kaotasid. Peale seda saadeti ta pagendusse, kuid ta püüdis veel peale Aleksander Suure surma Ateenasse naasta, et juhtida kreeklasi taas makedoonlaste vastu, kuid sai lüüa ning otsustas mürki võtta, et mitte vangi langeda. Oraator Demosthenes olnud lapsepõlves haiglane, hapra ja õrna kehaehitusega poiss. Eakaaslased panid talle hüüdnimeks „Bataal”, mis tähendas perset. Oraatorikunst huvitas teda varasest noorusest. Kuid algul naerdi ta esinemised välja, kuna kõne oli segane, hingamine katkendlik, ta pudrutas ning väljendus ebaselgelt. Demosthenes kaebas oma ebaõnne näitlejast sõbrale, Satyrosele. Too lubas aidata ja palus Demosthenest lugeda peast mõni katkend Euripidesest või Sophoklesest. Demosthenes luges. Seejärel esitas näitleja sama katkendi, ent nii väljendusrikkalt ja elavalt, et Demosthenesele tundus katkend täiesti uuena. Ta mõistis, kui oluline on
3) Organisatsiooni eripära Juhtidele vajalikud omadused: 1) tahtejõud (jooksevad lausa müürist läbi); 2) haridus (1992.a. pürgisid paljud poliitikasse, neil oli suurel hulgal tahtejõudu, kuid puudus igasugune haridus -> pürgijad on praeguseks poliitikast välja kukkunud -> kompetentsemad inimesed asendavad nad. Poliitikutel peavad olema väga suured teadmised majandusest, kultuurist jms); 3) veendumus oma õigsuses (nt. Andrus Ansip); 4) Oraatorikunst e. kõnekunst (tõeline oraator paneb rahva nutma; mängib inimeste emotsioonide peal nagu pianist klaveri klahvide peal). (2009-04-06 2009-04-20) BÜROKRAATIA TEOORIA 20.sajandi algus autoriks MAX WEBER (sakslane) Bürokraatia on ühiskonna ja riigi juhtimine spetsiaalselt selleks loodud ametnike aparaadi abil. Neid ei valita vaid määratakse ning nad moodustavad ametkondliku hierarhia. Bürokraatia on paratamatus (ükski tänapäeva ühiskond ei saaks ilma bürokraatiata
kõristid, nukud, pallid, klotsid, kivikesed või ka elavad loomakesed. Kasvatusvahendina ei olnud mitte ainult selgitamine ja ettenäitamine, vaid ka karistamine, sealhulgas ka kehaline karistamine. Kreeka õpetamise programm sisaldas omavahel võrdsetes osades intellektuaalset, muusikalist ja füüsilist kasvatust. Kreeka poiss hakkas juba seitsmeaastaselt õppima relvakäsitsemise oskust, muusikat ja tantsu. Oli vaja selgeks saada ka oraatorikunst. Poiss valmistati ettepraktilisele elule: ta õppis majapidamise juhtimist, jälgis põllutöid, teda tutvustati praktilise meditsiiniga. Ateenas polnud klassikalisel perioodil õppimine juriidiliselt kohustuslik, kuid selle jälgimist peeti vanemate kohuseks. Õpetuse üks kindel osa oli kreeka luule kogumine. Luule ülesanne oli kasvatada eetilisi arusaamu. Tekkisid esimesed filosoofid. Demokritos kinnitas, et kasvatus viib elutarkuseni. Ateena esimeseks filosoofiks, õpetajaks oli Sokrates
annaabi.ee 
