Füüsikalised ohutegurid on: müra, vibratsioon, ioniseeriv kiirgus, mitteioniseeriv kiirgus (ultraviolettkiirgus, laserkiirgus, infrapunane kiirgus) ja elektromagnetväli; õhu liikumise kiirus, õhutemperatuur ja -niiskus, kõrge või madal õhurõhk; masinate ja seadmete liikuvad või teravad osad, valgustuse puudused; kukkumis- ja elektrilöögioht ning muud samalaadsed tegurid. Optometristi füüsikalised ohutegurid Müra- töötajat häiriv või tema tervist kahjustav heli. Müra saab hinnata vastavalt tehtavale tööle. Kuulmisekahjustuste risk on olemas, kui müratase on suurem kui 80 dB(A). Sellistes tingimustes on soovitav kasutada kuulmiskaitseid. Inimkõrvale on ebasoodne pidev müratugevus alates 60 dB. Optometristi müraallikad: Töötavad masinad ja arvutid; Printer; Trükkimine; Helisev telefon; Rääkimine klientidega; Ventilatsioon; Väljastpoolt tööruume tulev müra; Müra mõjud Müra on peaaegu alati organismile kahjulik, koormates kuulmiselundit ...
See sisaldab rohkelt juurviljade, oliivi õli ja rasvase kale tarbimist, mis vähendab riski AMD arenguks. Samuti soovitati mitte suitsetada ja olla regulaarselt füüsiliselt aktiivne. Tervislik toitumine üksi juba välja arenenud AMD korral ei mõjuta tugevalt haiguse edasiarenemist, seega tuleb soovitada AREDS ja AREDS2 preparaate intermiteeruva ja progresseerunud AMD korral. Patsientide jaoks ei ole informatsioon maakula degeneratsiooni korral selgelt välja toodud, seetõttu peaksid optometristid või silmaarstid jagama soovitusi toitumisharjumuste ja tervisliku eluviisi kohta. Seda tuleks teha ka patsientidele, kellel on väike risk AMD tekkeks. 13 KASUTATUD KIRJANDUS Oll, M., Parik, M.. (2016). Ealine maakuli degeneratsioon. Eesti Arst, 95(2):112119. http://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/viewFile/12615/7703 (22.12.2018). Maakuli degeneratsioon ehk kollatähni kärbumine. (2007). Ida-Tallinna Keskhaigla. https://www.itk
mõjust haigusele. Näiteks vabu radikaale võib toota selliste keskkonna mõjude korral nagu kemikaalid õhus, toit, vesi ja ka liigne UV-kiirgus. Lisaks veel elustiili valikud, mis on seotud rasvumisega, suitsetamisega. Leitud on, et ka päevitamine toodab vabu radikaale, takistab antioksüdantide toimet ja põhjustab kudede kahjustumist. (Munchnick 2004: 343) Järgneva töö eesmärk on otsida tõendeid toitumise rolli kohta haiguste ennetamisel ja tagada see, et optometristid hakkaksid soovitama toidulisandite kasutamist silmahaiguste arengu pidurdamiseks. 2. TOIDULISANDITEST Termin „toidulisand“ tähendab produkti, mis on ette nähtud toitumise täiendamiseks ning sisaldab mõnda järgmistest koostisosadest: Vitamiin Mineraal Ravimtaim või muu botaaniline Aminohape Kontsentraat, ekstrakt või kombinatsioon eespool väljatoodud ainetest. Aine, mis on ajalooliselt kasutatud toidu rikastamiseks.
Referaadi neljas osas uurin diabeetilise retinopaatia erinevaid tahke. Esimeses osas tutvustan diabeeti üldiselt, et mõista haiguse olemust ning sellest lähtuvaid retinopaatia tekkepõhjusi. Teises osas käsitlen juba diabeetilist retinopaatiat lähemalt selle liike ja tunnuseid. Kolmas osa on pühendatud võrkkesta tüsistuste ennetusele ning viimane, neljas selle ravile. Töö eesmärk on saada ülevaade antud seisundist, mis puudutab tihedalt optomeetria valdkonda. Olgugi, et Eestis optometristid retinopaatia raviga ei tegele, on neil oluline nõuandev ning ennetusabi roll. Seega peab tundma diabeetilist retinopaatiat, kui tähelepanu nõudvat seisundit. 4 1 DIABEET Diabeet e suhkurtõbi (Diabetes mellitus) on energiaainevahetushäire, mis põhineb insuliini absoluutsel või suhtelisel defitsiidil. See on tingitud kõhunäärme puudulikust insuliinitootmisest või insuliini toime nõrgenemisest kudedes e insuliiniresistentsusest
annaabi.ee 
