Tallinna Tervishoiu Kõrgkool optomeetria õppetool OP1 Maris Kivi OPTOMETRISTI NÕUANDED KLIENDILE Referaat Juhendaja: Cintia Räppo Tallinn 2017 SISSEJUHATUS Eesti Optometristide Seltsi leheküljelt tsiteerituna on optometrist „tervishoiuala spetsialist, kellepõhiülesanneteks on inimeste nägemisfunktsiooni uurimine ja korrigeerimine, prillide, kontaktläätsede ja teiste optiliste abivahendite sobitamine, valmistamine ja pisiremont.“
OPTOMETRISTI NÕUANDED KLIENDILE OP1 Nägemise uurimise alused Tallinna Tervishoiu Kõrgkool 2016 SISUKORD Sissejuhatus Optometristi külastamine Prilliraamide valimine Üldised nõuanded Nõustamine patoloogilistel teemadel Nõuanded prillide hoolduse kohta Kasutatud kirjandus SISSEJUHATUS Optometristi igapäevaseks ülesandeks on kliendi nõustamine nägemise teemadel Klient ootab, et tema muredesse suhtutakse põhjalikult ja siiralt Teemad: raamide valimine, prillide ja kontaktläätsede hooldus, kontrolli vajaduse selgitamine, kontrolli läbiviimise seletamine, nägemishäired, silmahaigused, eluviis, toitumine jpm. OPTOMETRISTI KÜLASTAMINE Halvenenud nägemine Sõltub vanusest Lapsed iga kuue kuu tagant
Füüsikalised ohutegurid on: müra, vibratsioon, ioniseeriv kiirgus, mitteioniseeriv kiirgus (ultraviolettkiirgus, laserkiirgus, infrapunane kiirgus) ja elektromagnetväli; õhu liikumise kiirus, õhutemperatuur ja -niiskus, kõrge või madal õhurõhk; masinate ja seadmete liikuvad või teravad osad, valgustuse puudused; kukkumis- ja elektrilöögioht ning muud samalaadsed tegurid. Optometristi füüsikalised ohutegurid Müra- töötajat häiriv või tema tervist kahjustav heli. Müra saab hinnata vastavalt tehtavale tööle. Kuulmisekahjustuste risk on olemas, kui müratase on suurem kui 80 dB(A). Sellistes tingimustes on soovitav kasutada kuulmiskaitseid. Inimkõrvale on ebasoodne pidev müratugevus alates 60 dB. Optometristi müraallikad: Töötavad masinad ja arvutid; Printer; Trükkimine; Helisev telefon; Rääkimine klientidega; Ventilatsioon;
Optometristi töökeskkonna ohutegurid Op-1 Tallinna Tervishoiu Kõrgkool 2016 Optometrist Tervishoiuala spetsialist Põhiülesanded: inimeste nägemisfunktsiooni uurimine ja korrigeerimine prillide, kontaktläätsede ja teiste optiliste abivahendite sobitamine, valmistamine ja pisiremont. Töökeskkond Töökeskkonna võimalikud ohutegurid: Füüsikalised Keemilised Bioloogilised Füsioloogilised Psühholoogilised Füüsikalised: Puudused valgustatuses (silmad) Müra: masinad/kliendid/arvutid/vent. Temperatuur/sisekliima Tööriistad Keemilised: Puhastusvahendid (allergia, kuivus, ärritus) Hooldusvahendid (läätsed) Bioloogilised: Haigused (kokkupuude inimestega) Ennetus: - Teadvustamine - Hügieen - Vaktsineerimine Füsioloogilised: Sundasendid (istumine, seismine) Koormus silmadele Psühholoogilised: Suhtlemine (töökaaslastega, klientidega) Vastutus (silmako...
Optometristi töökeskkonna ohutegurid- optometrist, kui klienditeenindaja Lota Aadla Tallinna Tervishoiu Kõrgkool OP1 Optometristi töö ülesanded Prillide, kontaktläätsede jt optiliste abivahendite sobitamine, pisiremont. Optikavahendite (kauba) vastuvõtmine, müügiks ettevalmistamine, arveldused Kliendi nõustamine. Üldised ohutegurid Füsioloogilised; Füüsikalised; Bioloogilised; Keemilised; Psühholoogilised; Füsioloogilised Sundasendid; Silmade ülekoormus; Töö on vahelduva iseloomuga. Isteasend vaheldub
KUNSTKÜÜNED JA KONTAKTLÄÄTSED .1 Kontaktlääts Kontaktlääts on sünteetiline lääts, mis istub silma pinnal ning aitab korrigeerida nägemisega seotud probleeme nagu: kaugnägevus, lühinägevus, presbüoopia ja astigmatism. Enam levinud kontaktläätsed on pehmed kontaktläätsed ja kõvad kontaktläätsed. Inimesed eelistavad kontaktläätsi prillidele erinevatel põhjustel, kuid kontaktläätsed ei ole alati õige valik. Enne kontaktläätsede kandmist tuleks konsulteerida optometristi või arstiga ning lasta määrata sobiv kontaktlääts kogenud professionaalil. Samuti on oluline käia järelkontrollis ning jälgida, kas on toimunud muutusi nägemises või silma tervises. Kontaktläätsede määramisel tuleb arstil või optometristil arvestada kliendi tervise, keskkonna ja hügieeniga. (Gardner 2018). 3 .2 Akrüül- ja geelküüned Kunstküüsi paigaldatakse peamiselt kahest erinevast materjalist: akrüül ja geel
..6 2.TOITUMINE JA AMD.....................................................................7 2.1 AREDS ja AREDS2...........................................................................7 2.2 Toidu tarbimise mustrid.................................................................8 2.3 Vahemere dieet.............................................................................8 2.4 D vitamiin......................................................................................9 3.OPTOMETRISTI OSA..................................................................10 3.1 Suur risk AMD progresseerumiseks...............................................10 3.2Kuiv AMD......................................................................................10 3.3 Suguvõsas AMD...........................................................................11 3.4 AMD ja suitsetamine....................................................................12 4. ARUTELU.................................
Soolalahus ja niisutavad silmatilgad pole mõeldud läätsede desinfitseerimiseks. Läätsede puhastamiseks ja säilitamiseks tohib kasutada üksnes värsket läätsevedelikku. Läätsevedelikku tuleb vahetada vastavalt tootja juhistele, ka siis, kui läätsi ei kasutata iga päev. Järgi alati läätsede välja vahetamise intervalli, mida su optometrist sulle soovitas. Eemalda kontaktläätsed enne ujumist või vanni minekut. Külasta regulaarselt oma optometristi, kes kontrollib su silmi Ühed korralikud päikeseprillid Kaitse UV-kiirguse eest. UV-kiirgus kahjustab sarvkesta ja võrkkesta, kuid head päikeseprillid võivad elimineerida UV-kiirguse silmajõudmise täielikult. Kaitse intensiivse valguse eest. Silma loomulik kaitse liigse valguse eest on pupilli tõmbumine väikeseks ja silmade kissitamine, kuid kui valgus on sellegipoolest liiga ere (nagu näiteks lumelt peegelduva
Tegemist on vastavate jooniste või piltidega (näiteks numbrid ja tähed, või kujundid laste jaoks, kes numbreid veel ei tunne), kus on erinevate värvide abil moodustatud kujundid, mida normaalse nägemisvõimega inimene suudab eristada. Olenevalt sellest, milliste värvide kombinatsioonidega piltidest kujundit üles ei leita, määratakse värvipimeduse alatüüp.(Color Vision ... 2013) Kõige sagedamini puutuvad inimesed nende testidega kokku optometristi või silmaarsti juures. Värvipimeduse diagnoosimine on oluline autojuhilubade saamiseks, kuna autojuhtidel on suur kokkupuude nende värvidega valgusfoori ja liiklusmärkide näol. 8 RAVI JA TOIMETULEK Ravi Kaasasündinud värvipimedust ravida ei ole võimalik. Omandatud juhtudel ravitakse seda põhjustanud haigust või traumat. Elu värvipimedana Et päikesevalgus ei pimestaks, tuleb kanda tumedaid prille ja enamasti ka värvilisi
annaabi.ee 
