Ta viimistles stiili, mille kohta ütles, et sel oma kaasajas on ,,noa jõhkrus" valitsenud kaost. Poliitiline satiir ning sõjardite ja kapitalistide kritiseerimine jõudis kolmekümnendate aastate lõpul groteskini ,,Bauhaus" optimistlikumat, aga ka utopistlikumat suunda esindas Kunstikool ühendas endas arhitekte, sisekujundajaid, disainereid, maalikunstnikke jne. Prantsusmaa 1920-ndail tekkisid: PURISM JA SÜRREALISM
See eesmärk sai täidetud - jõuti järeldusele, et üldiselt on erinevate vanusegruppide osakaal mõlemas linnas ligilähedane ning enamik muutusi on seal toimunud analoogselt. On küll toimunud pidev ning suhteliselt järsk rahvastiku vähenemine, kuid mõlemas linnas on see viimastel aastatel seiskunud ning pööranud hoopis kergele kasvule. Mis puutub veel erinevustesse, siis on selge, et kuigi Tallinn on absoluutarvude poolest Tartust üle, siis Tartu on siiski näitamas selgelt optimistlikumat trendi oma rahvaarvukuse säilitamise suhtes, mis pikemas perspektiivis aga kahjuks siiski ei väljendu rahvastiku tõusus, vaid just selle aeglasema vähenemise näol. 26 VIIDATUD ALLIKAD Aarna A.; Vensel V. (1996). Statistika teooria põhikursus. Tallinn: Külim Ako Sauga (2009), TES0020 Statistika TAAB, EALB 2009 Õppematerjalid, [www] https://moodle.e-ope.ee (05.05.2009)
(„Öö“ (1919)). RUDOLF SCHLICHTER (1890-1955) portretistina andis suure irooniaga edasi oma kaasajas valitsenud kaost. GEORGE GROSZ (1893-1959) naases vaimselt rusutuna rindelt ning väljendas oma sõjavihkamist linnatemaatilistes piltides. Ta viimistles stiili, mille kohta ütles, et sel on „noa jõhkrus“. Poliitiline satiir ning sõjardite ja kapitalistide kritiseerimine jõudis kolmekümnendate aastate lõpul groteskini. Teist, optimistlikumat, aga ka utopistlikumat suunda esindas Saksamaal tegutsenud kunstikool „BAUHAUS“ (1919-1933). „Bauhaus“ oli kool, mis ühendas endas arhitekte, sisekujundajaid, disainereid, maalikunstnikke jne., kes olid järjekindlad funktsionalismi pooldajad. „Bauhausi“ tähtsamateks kunstilisteks allikateks olid kubism ja geomeetriline (konstruktivistlik) abstraktsionism. „Bauhausi“ kunstnikud lootsid funktsionalistliku
(,,Öö" (1919)). RUDOLF SCHLICHTER (1890-1955) portretistina andis suure irooniaga edasi oma kaasajas valitsenud kaost. GEORGE GROSZ (1893-1959) naases vaimselt rusutuna rindelt ning väljendas oma sõjavihkamist linnatemaatilistes piltides. Ta viimistles stiili, mille kohta ütles, et sel on ,,noa jõhkrus". Poliitiline satiir ning sõjardite ja kapitalistide kritiseerimine jõudis kolmekümnendate aastate lõpul groteskini. Teist, optimistlikumat, aga ka utopistlikumat suunda esindas Saksamaal tegutsenud kunstikool ,,BAUHAUS" (1919-1933). ,,Bauhaus" oli kool, mis ühendas endas arhitekte, sisekujundajaid, disainereid, maalikunstnikke jne., kes olid järjekindlad funktsionalismi pooldajad. ,,Bauhausi" tähtsamateks kunstilisteks allikateks olid kubism ja geomeetriline (konstruktivistlik) abstraktsionism. ,,Bauhausi" kunstnikud lootsid funktsionalistliku
(,,Öö" (1919)). RUDOLF SCHLICHTER (1890-1955) portretistina andis suure irooniaga edasi oma kaasajas valitsenud kaost. GEORGE GROSZ (1893-1959) naases vaimselt rusutuna rindelt ning väljendas oma sõjavihkamist linnatemaatilistes piltides. Ta viimistles stiili, mille kohta ütles, et sel on ,,noa jõhkrus". Poliitiline satiir ning sõjardite ja kapitalistide kritiseerimine jõudis kolmekümnendate aastate lõpul groteskini. Teist, optimistlikumat, aga ka utopistlikumat suunda esindas Saksamaal tegutsenud kunstikool ,,BAUHAUS" (1919-1933). ,,Bauhaus" oli kool, mis ühendas endas arhitekte, sisekujundajaid, disainereid, maalikunstnikke jne., kes olid järjekindlad funktsionalismi pooldajad. ,,Bauhausi" tähtsamateks kunstilisteks allikateks olid kubism ja geomeetriline (konstruktivistlik) abstraktsionism. ,,Bauhausi" kunstnikud lootsid funktsionalistliku
annaabi.ee 
