orienteeritud kasumlikkusele. 2.2 Jätkusuutlik lähenemisviis Seisneb ennetavate põhjavee säästmismeetmete kasutuselevõtus, selleks, et looduslikud veevarud ei ammenduks ning et ressurss oleks kättesaadav ka tulevikus, mil nõudlus puhtale joogiveele on veelgi suurem. Lähenemisviisi põhieesmärgiks on joogikõlbliku vee kasutamise vähendamine ehk: 1) olemasolevate veevarustussüsteemide optimeerimises (lekete vähendamine); 2) vett säästvate seadmete paigaldamises; 3) elanikkonna tarbimisharjumuste muutmises; ja 4) vee taaskasutamises (reuse) (Zadeh, et al. 2013). Jätkusuutlik veevarustussüsteem on üles ehitatud analoogsel struktuuril tavapärasele ammutamisviisile, omades viite põhilüli: nõudlus, ressursiallikas, vee väljavõtt, töötlemine ja laialijaotamine (joonis 4). Lisaks on aga jätkusuutlikku süsteemi rakendatud tarbimist
Maastike jaotamine- eristatakse maastikuhooldust ja maastikukaitset · Maastikuhooldus-1)laiemas tähenduses on kompleksne looduskaistevaldkond, mille eesmärk on ühelt poolt suure tootlikkusega, stabiilsete, suure esteetilise väärtusega ja mitmekesiste kultuurmaastike kujundamine;teiselt poolt intensiivse maakasutuse soovimatute kaasnähtuste vältimine. Maastikuhooldus seisneb maastiku muutuste planeerimises,reguleerimises ja optimeerimises, selles rakendatakse klassikalise looduskaitse,otstarbeka looduskasutuse ja keskkonnakaitse abinõusid. 2)kitsamas tähenduses kultuurmaistu stabiilsuse tagamine maastikuarhidektuuriliste, tehnobioloogiliste, hüdrotehniliste jms.võtetega. · Maastikukaitse- maastiku hooldamise ja kujundamise abinõud maastikuhoolduse ennetav osa. Maastikukaitse kujuneb määravaks loodusparkides ja maastikukaitsealadel. (ei tea, kas see on õige!!!!!!!!!!!!!!!!)
taastootev ja geenifondi säilitav süsteem, peamisi säästliku loodusvarakasutuse ja kk-kaitse objekte. Maastikuhooldus kompleksne looduskaitsevaldkond, mille eesmärk on ühelt poolt suure tootlikkusega, stabiilsete, suure esteetilise väärtusega ja mitmekesiste kultuurmaastike kujundamine, teiselt poolt intensiivse maakasutuse soovimatute kaasnähtuste vältimine. Seisneb maastike muutuste planeerimises, reguleerimises ja optimeerimises. Maastikukaitse maastiku kujundamise ja hoolduse abinõud, maastikuhoolduse ennetav osa. Määrav loodusparkides ja maastikukaitsealadel. Maastikukaitseala (looduspark) haruldase või Eestile iseloomuliku loodus- või pärandkultuurmaastikuga kaitseala, mis on moodustatud looduskaitselistel, kultuurilistel või puhkeeesmärkidel. Jaotatakse sihtkaitsevööndiks ja piiranguvööndiks. Loodus- või kultuurmaistu osa, mis vajab ökosüsteemide
Maastike puhul eristatakse maastikuhooldust ja maastikukaitset. Maastikuhooldus (1) laiemas tähenduses on kompleksne looduskaitsevaldkond, mille eesmärk on ühelt poolt suure tootlikkusega, stabiilsete, suure esteetilise väärtusega ja mitmekesiste kultuurmaastike kujundamine, teiselt poolt intensiivse maakasutuse soovimatute kaasnähtuste vältimine. Maastikuhooldus seisneb maastiku muutuste planeerimises, reguleerimises ja optimeerimises, selles rakendatakse klassikalise looduskaitse, otstarbeka looduskasutuse ja keskkonnakaitse abinõusid. (2) Kitsamas tähenduses kultuurmaistu stabiilsuse tagamine maastikuarhitektuuriliste, tehnobioloogiliste, hüdrotehniliste jms. võtetega. Maastikuarhitektuur arhitektuuri ja maastikuplaneerimise piirvaldkond, ka rakenduskunstiala. Sobitab tehis- ja looduslikke objekte maastikku, arvestades esteetika, ökonoomika ja ökoloogia nõudeid.
planeerimiseks peavad riigi koostööd tegema. 172. Maastikuhooldus ja selle vajadus Maastikuhooldus – kompleksne looduskaitsevaldkond, mille eesmärk on ühelt poolt suure tootlikkusega, stabiilsete, suure esteetilise väärtusega ja mitmekesiste kultuurmaastike kujundamine, teiselt poolt intensiivse maakasutuse soovimatute kaasnähtuste vältimine. Seisneb maastike muutuste planeerimises, reguleerimises ja optimeerimises. Et väärtuslikud elemendid ja omapära säiliksid ja keskkond oleks võimalikult mitmekülgselt kasutatav ja et säiliksid liikide elupaigad. 173. Maastik Euroopa loodushoius ja keskkonnapoliitikas Rahvusvahelisel tasandil: Maastikuga seotud konventsioonidearendamine Spirituaalsete ja esteetiliste väärtuste laiem arvestamine kaitsealadel Roheline infrastruktuur (Euroopas), loodusalade sidusus Kaitsealad, laienemine linnadesse, kliimamuutus ja kaitsealad jne
annaabi.ee 
