...........................................................................22 1. SEKTORI TUTVUSTUS: ELEKTRI- JA ELEKTROONIKASEADMETE TOOTMINE Elektri- ja elektroonikaseadmete tootmine on olnud üks kiiremini arenevaid tööstusharusid Eestis. Ettevõtete müügitulu on viimase viie aasta jooksul kasvanud peaaegu poole võrra. Sektor on tugevalt orienteeritud välisturule, enamik suurematest ettevõtetest põhinevad väliskapitalil (90% ettevõtetest). Reaalselt tegutseb elektri- ja optikaseadmete tootmises ligikaudu 200 ettevõtet. Elektri- ja elektroonikaseadmete tootmist iseloomustab geograafiline kontsentreeritus Tallinna ja selle lähiümbrusse, samas mõjutab ta ka oluliselt regionaalset arengut. Elektroonikatööstus on olnud üheks suuremaks uute töökohtade loojaks Saaremaal, Pärnus, Sindis, Elvas ja Koerus. Elektri- ja elektroonikaseadmete tootmine jaguneb kaheks allharuks. Arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmises on suuremateks ettevõteteks Ericsson Eesti
● Tootmine põhineb tööstuses toimivates automaatsetes või poolautomaatsetes tehastes Elektroonikatööstus Eestis ● On olnud üks kiiremini arenevaid tööstusharusid Eestis ● Sektor on tugevalt orienteeritud välisturule – enamik suurematest ettevõtetest põhinevad väliskapitalil ● Reaalselt tegutseb elektroonika- ja elektriseadmete tootmises ligi 200 ettevõtet Elektroonikatööstus Eestis ● Arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmises on suuremateks ettevõteteks: – Ericsson Eesti AS (valmistab mobiilsidevõrguseadmeid) – Enics Eesti AS (elektroonikaosad tööstus- ja meditsiiniseadmetele) – Scanfil OÜ (telekommunikatsiooniseadmed) ● Arvutite tootjaist on suurim AS Ordi – Erinevalt haru üldisest suunast on arvutite müük suunatud põhiliselt siseturule Elektroonikatööstus Eestis ● Elektriseadmete tootmises on suurimaks
Arvatakse, et Nicholas Cusast oli esimene, kes avastas 1451. aastal, et nõgusläätsetega saab korrigeerida lühinägelikkust. Abbe siinuse tingimus on Ernst Abbe järgi (1860. aasta paiku) nime saanud optilise süsteemi tingimus, mille korral tekivad teravad kujutised nii optilisel teljel olevatest objektidest kui ka sellest väljas olevatest objektidest. See muutis põhjalikult optiliste instrumentide, näiteks mikroskoopide ehitust ja pani aluse Carl Zeissi kompaniile juhtivale optikaseadmete tootjale. http://opik.obs.ee/osa1/ptk05/pildid/kvarjut.gif Kuuvarjutus Täielik kuuvarjutus on 21. veebruaril ning seda on võimalik jälgida Eestis. Kuuvarjutus on 16. augustil ning seda ei ole võimalik jälgida Eestis.
KOKKU 2,0 -1,2 10,4 7,7 Energeetika -5,9 -3,1 17,9 16,1 Mäetööstus -5,5 9,0 2,4 0,2 Töötlev tööstus 3,7 -1,4 9,6 6,7 arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete 7,4 -11,9 30,6 26,9 tootmine puidutöötlemine ja puittoodete tootmine 7,9 3,9 12,8 10,3 Toiduainete tootmine 4,2 -0,2 4,3 2,7 metalltoodete tootmine 2,5 -7,5 15,2 11,4
Analoogselt investeerimistulude sissevooluga kuulus 80% investeerimistulude väljavoolust kolme riigi Rootsi (56%), Soome (16%) ja Hollandi (9%) investoritele. Aastataguse perioodiga võrreldes kasvas Soome investorite tulu enam kui kaks korda ning ka Rootsi ja Hollandi investorid kasvatasid oma tulu Eestisse tehtud investeeringutelt. Välismaised investorid teenisid tulu Eestis põhiliselt finantsvahendusest (44%), arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmisest (10%), laondusest (7%) ning elektrienergia- ja gaasivarustusest (6%, vt joonis 9). Investeerimistulu arvutite ning elektroonika- ja optikaseadmete tootmisest kasvas aastaga enam kui kümme korda ning finantsvahendusest ja laondusest viiendiku võrra. Jooksevülekannete konto ülejääk oli 2011. aasta I kvartalis 51 mln eurot. Jooksevülekandeid tehti Eestisse 176 mln euro väärtuses. Valitsemissektorile laekus sellest
rekonstrueerimistööd ning rajatiste ehitus. Seda eelkõige tänu valitsemis- sektori hoonete renoveerimistööle, mida tehti saastekvootide müügist saadud summa eest. Neljandas kvartalis tõusis majanduskasvu suurimaks mootoriks veonduse ja laonduse tegevusala. Eelmisel kahel aastal tingis SKP kasvu eeskätt töötleva tööstuse tegevusala lisandväärtuse suurenemine. 2012. aastal aga pidurdas töötlev tööstus SKP kasvu oluliselt, mille peamine põhjus oli arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete ning toiduainete tootmise tegevusalade lisandväärtuse kahanemine. Majanduskasvu toetas oluliselt sisemajanduse nõudlus, mis kasvas 8%. Enim mõjutas sisemajanduse nõudlust kapitali kogumahutus, mis kasvas 21%. Põhiliselt suurendasid kapitali kogumahutust nii ettevõtete kui ka valitsemissektori investeeringud hoonetesse ja rajatistesse. Ettevõtete tooraine varud vähenesid. Kodumajapidamiste lõpptarbimiskulutused suurenesid 4% esmajoones seetõttu, et kasvas alkohoolsete jookide
tase on nõrgem. Eesti masinatööstuse sektoruuringu eesmärk oli selgitada välja Eesti masinatööstuse olukord ja võimekus. Uuringu tellis EAS, selle viis läbi TÜ sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus professor Urmas Varblase juhtimisel ning seda rahastati Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest. Uuringus käsitleti masinatööstust laiemas tähenduses, hõlmates lisaks metalli- ja metallitoodete ning masinate tootmisele ka arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmist. Uuringuga on võimalik tutvuda aadressil (nii täismahus kui lühikokkuvõte): http://www.eas.ee/index.php/uuringud/ettevotlus Arendamine (SEB) Tartumaa ettevõtted panustavad ekspordi arendamisele Tartumaa ettevõtetest pooled planeerivad tuleval aastal suurendada aktiivsust eksporditurgudel, näitab SEB poolt maakonna ettevõtteklientide seas läbiviidud kiirküsitlus. Tartumaal küsitletud 56 väikesest ja keskmise suurusega ettevõttest plaanib 27 protsenti -
annaabi.ee 
