sphincter, eris, III kääne, m – sulgur – sg nom pupilla, I kääne, f – pupill – sg gen, sg dat, pl nom 2. Valida omadussõna õige vorm. Tõlkida. 1. nervus (ophthalmicus, a, um) - nervus ophtalmicus – silmanärv 2. musculus (orbicularis, e) musculus orbicularis - ringikujuline lihas/sõõrlihas 3. foramen (opticus, a, um) foramen opticus – nägemismulk 4. crista (sacralis, e) - crista sacralis - ristluuhari 5. tractus (opticus, a, um) - tractus optica - nägemiskulgla 6. os (temporalis, e) – os temporale – oimuluu 3. Tõlkida väljendid ja määrata hääldus. 1. os nasale – ninaluu [os nasaale] 2. fossa sacci lacrimalis – (auk ristluu-, pisara) – pisarakotiauk, pisarakotid, pisarakotiauguga [fossa saki lakrimalis] Fossa, I kääne, f – auk- sg nom, sg abl Saccus, II kääne, m - kott – sg gen, pl nom Lacrimalis, III k, f – pisar - sg gen 3
haistmisnärvi osa) chiasma opticum canalis opticus ganglionile vastavad rakud paiknevad silma tundetuumale vastavad rakud võrkkestas paiknevad silma võrkkestas Silma võrkkest ehk retina pars optica koosneb välisest pigment- ja sisemisest neuraalosast, millel on kolm kihti: · Kepp- ja kolbrakkude kiht (kõige välimine; kepid must-valge, kolvid värvide nägemiseks) II N opticus · Bipolaarsete neuronite kiht Arenguliselt ajuosa · Suurte multipolaarsete neuronite kiht, mille peened neuriidid ühinevad n opticus'eks, mis siseneb canalis opticuse kaudu (väljasopistus)
a) stria olfactoria medialis´e, kulgeb ümber corpus callosum´i, lõpeb gyrus dentatus´es, b) stria olfactoria intermedia, läbib fornix´i, lõpeb hippocampus´es, c) stria olfactoria lateralis´e, läbib limen insula, lõpeb uncus gyri parahippocampalis´es. Nägemistee Esimene neuron kepp‐ ja kolbrakud Teine neuron bipolaarsed rakud reetinas Kolmas neuron multipolaarsed rakud Neljas neuron corpus geniculatum lat., colliculus sup. Jätkub radiatio optica Lõpeb sulcus calcarinuse piirkonnas. 4 Maitsmistee Esimese neuroni keha VII, IX, X närvi tundeganglionis. Teise neuroni keha VII, IX, X närvi nucleus gustatorius´es. Lõpeb gyrus postcentralis´e alumises osas. Kuulmistee Esimese neuroni keha ganglion cochleare.
Sealt impulss tagasi alt üles. Nägemistee: pigmentkiht kepp-ja kolbrakud (teravaim kujutis macula keskosas, fovea centralis'es) bipolaarsed neuronid suured multipolaarsed rakud (nende neuronid koonduvad kimpudena discus n. optici'sse) (kimbud ühinevad) n. opticus (siseneb canalis opticuse kaudu koljuõõnde) sulcus chiasmaticus (nasaalsete optikusekiudude ristumine, temporaalsed ei ristu) tractus opticus corpus geniculatum laterale (sealt algab kortikaalne tee radiato optica, mis lõpeb kuklasagaras sulcus calcarinusest ülal- ja allpool) ja colliculus superior 1. Neuronikeha: kepp-ja kolbrakud 2. Neuronikeha: bipolaarsed rakud 3. Neuronikeha: multipolaarsed rakud 4. Neuronikeha: corpus geniculatum laterale (lõpeb sulcus calcarinuse piirkonnas), colliculus superior 1 1.3 N. vestibulocochlearis (VIII) esiku-teonärv, somaatiline ns Tasakaalu- ja kuulmiselundi närv, funkts ESA
annaabi.ee 
