Ivan IV alustas ka uut rünnakut Siberile. Sinna saadeti tuhande mehega Volga kasakate ataman Jermak. Pärast oma abikaasa surma 1560.a. andus Ivan IV üha enam joomisele ja liiderdamisele. Tsaari nõuandjateks said ta joomakaaslased.1565.a. veebruaris kuulutas ta välja Vene maade 2 ossa jagamise: neist tähtsamasse, 1) opritsninasse, pidid kuuluma riigi majanduslikult arenenumad ja strateegiliselt olulisemad alad. Opritsninat pidi valitsema tsaar isiklikult oma teenistusaadli opritsnikute abil. Ülejäänud Venemaa piirkondadest, peamiselt äärealadest, moodustati 2) zemstsina. Opritsnikutele oli antud kogu Venemaal ja vallutatud aladel piiramatu võim: nad võisid tappa, trahvida ja piinata, rüüstata ja põletada. Ivan Julma ja opritsnikute terrori ohvriks langesid Novgorod ja Pihkva. Repressioone alustati küüditamisest. Toimusid ulatuslikud rüüstamised. Pärast Novgorodist ja Pihkvast tagasijõudmist korraldas Ivan IV veresauna ka Moskvas. Mõttetu
senisesse võimuladvikusse kuuluvate bojaaride asemel oma isiklikele lähikondlaste ning teenisaadlile, kelle elatis sõltus tsaari annetatud maavaldustest. 1558.aastal alanud Liivi sõjaga tahtis tsaar Balti riigid vallutada, kuid see ei õnnestunud. Kibestunud tsaar pagendas senised lähikondlased ning alustas avalikku terrorit. 1565.aastal jagati riik kaheks: ühes osas valitses vormiliselt bojaarid ja teine, mida nimetati opritsninaks. Teenisaadlikest moodustas tsaar talle ustava opritsnikute maleva, mis hoidis hirmul kogu riiki. 1560.aasta talvel sõjakäigul Novgorodis röövisid nad linna paljaks ja tapsid üle 40000 inimese. Moskvas heideti samal aastal sajad reetmises süüdistatud keeva vee katlasse. Vägivallaõhustik valitses Venemaal Ivan Julma surmani. Teiste hulgas tappis tsaar tüli käigus oma poja. Ivan IV (1533-1584) Katariina II
Rünnak Siberile, vallutust ei põlistatud. Algul tarvitas Ivan võimu mõistlikult, pärast ta naise Anastassia surma andus ta joomisele ja liiderdamisele, ütles lahti oma nõuandjatest, kes vangistati, tapeti, nõuandjateks said Maljuta Skuratov ja Aleksei Basmanov. Ivan lahkus Moskvast, kuulutas välja maade kahte ossa jagamise: tähtsamasse, opritsninasse, pidid kuuluma majanduslikult arenenumad ja olulisemad alad, seda valitses tsaar isikulikult opritsnikute abil, kes riietusid musta, kandsid sadula küljes luuda ja koerapead, neil oli piiramatu võim. Kaotati 1572.a. Ülejäänud aladest, peamiselt äärealadest moodustus zemstsina. Mõttetu terror andis tagasilöögi majanduse arengule ja demoraliseeris ühiskonda. Ivan oli abielus 8 korda, õigeusu kiriku arusaamade järgi ei saanud abielluda üle kolme korra. Tema järglaseks pidi saama tema vanem poeg esimesest abielust Ivan, kellega ta nautis terrorit ja vahetas armukesi, 1581.a
3.Absolutism Venemaal varauusajal Moskva kolmas Rooma. Vm Kiievi riigi pärija 1). Kiievi Venemaa 2). Vladimiri pealinn 3). Moskva 4). Peeter I 1708 Peterburgi 1703 PS Narva lahing 1700 1710 vallutab Eesti alad Ivan Julm (1533 1584 ), vallutati tatari khaaniriigid Volga ääres ( 1558 1583 ) Liivi sõda: saavutada väljapääs Läänemerele 156 kujunes Venemaal välja opritsnina, pandi alus opritsnikute malevale 1570 sõjakäik Novgorodi Boriss Godunov 1598-1605 Segaduste aeg smutnoje vremja Grigori Otrpjev, tsareevits Dimitri oli saanud surma või tapeti 1591 Vale-Dimitr krooniti Vm valitsejaks 1605, V-Dimitri tapeti ja hukati Uueks tsaariks sai Vaissili Suiski (1606-1610 ) 1607 ilmus välja Vale-Dimitri II, Moska piirati Poola vägede poolt ümber, Vm. ihkasid nii Poola kui ka Rootsi Nizni-Novgorodis moodustati maakatisevägi Kuzma Minin, Dimitri Pozarski
1565. aastal jagati kogu riik opritsninaks ja zemstsinaks. Kui viimases jäi vormiliselt kehtima senine valitsemiskorraldus, siis opritsnina aladel, kuhu koondati riigi viljakamad piirkonnad ja tähtsamad kaubalinnad, võis tsaar valitseda omatahtsi. Opritsnina aladel elanud bojaaride maavaldused konfiskeeriti ja jagati teenisaadlile, bojaarid ise asustati ümber peamiselt tatarlastelt vallutatud maadele. Teenisaadlikest moodustas tsaar talle ustava 6000-mehelise opritsnikute maleva, kes hoidis kogu riiki hirmu all. Varem võimuladvikusse kuulunud pagesid repressioonide hirmus välismaale, mis andis adekvaatsuse kaotanud tsaarile kinnitust ümberringi valitsevast reetmisest. 1570. aasta talvel opritsnikute korraldatud sõjakäigul Novgorodi rööviti linn paljaks ja tapeti üle 40 tuhande inimese. Moskvas heideti samal aastal sajad reetmises süüdistatavad keeva vee kateldesse. Pärast
annaabi.ee 
