kogum, eksamite ja ainete arv, omandatud info hulk jne, on ka väga keeruline olnud kooli viia kvalitatiivset arusaama õppimisest, mis pealegi ei ole tihti mõõdetav“ (Kuurmee, 2015)3 ning 2 Dewey, J. (1922). Democracy and education : an introduction to the philosophy of education. NY: Macmillan, pt 4 3 Kuurmee, T. (2015). Õppimise mõistmisest (4.osa), http://huvitavkool.blogspot.com/2015/01/tiiu-kuurme-oppimise-moistmisest-4osa.html, vaadatud 20.06.2015 2 L.Türnpuu:“Meie edasiliikumise piduriteks ei ole seadusandluse lünklikkus ja rahapuudus, vaid meie enda vaimne okupeeritus, totalitaarne mõtteviis, kõvakäeliste meetmete ülehindamine, juhtide lünklik juhtimisteadvus, isiklik ambitsioonikus, eneseeksponeerimine,
eesmarkidest,kavatsustest. Taju Taju on esemete ja nähtuste tervikliku tunnetamise protsess, mille käigus luuakse meeleorganitelt saadud andmete põhjal terviklikpilt (nn tajukujund) vahetult mõjuvatest nähtustest või objektidest. Eristatakse kuut taju liiki: · nägemis-, · kuulmis-, · haistmis-, · maitsmis-, · kompimis- ja · liigutustaju. Taju areneb tegutsemise ja oppimise kaudu. Taju on keeleliselt vahendatud. Taju on üldistus, mida enamasti nimetatakse ka sõnaga. Mälu Mäluga seoses räägitakse eraldi mäluliikidest ja mäluprotsessidest. Mälu protsessideks on meeldejätmine (omandamine, kodeerimine), säilitamine ning meenutamine (meeldetuletamine, ammutamine, reprodutseerimine). Töömälu. 1. Töömälu on ruum, kus hoitakse ja töödeldakse nii välismaailmast kui ka
oskused ja kogemused. Ka lapse huvi äratamine raamatute ja lugemise vastu peab toimuma mängides ja aktiivselt tegutsedes. Lugema õpetamine peab olema huvitav ja lõbus. Ei tohi unustada, et õppimine ei ole töö, vaid mäng. See on eelis, mitte sundus. Viited allikatele: (2009) Lugemine ja lugema õppimise meetodid. Külastatud 20. novembril 2010, aadressil: http://jmadisson.wordpress.com/2009/06/17/lugemine-ja-lugema-oppimise-meetodid/ Kuusmann, M. (2006) Mänge lugema ja kirjutama õpetamisel. Külastatud 20. novembril 2010, aadressil: http://www.lasteaed.net/2006/12/29/mange-lugema-ja-kirjutama-opetamisel/ Laamann, A. Lugema õppimine läbi mängulise tegevuse. Külastatud 21. novembril 2010, aadressil: http://www.lugemisyhing.ee/pesa/ideed/ideedepesa_lugema6ppimine.htm Doman, C. (1992) Kuidas väikelast lugema õpetada. Katherine. Hallap, M., Padrik, M. (2008) Lapse kõne arendamine
oma alaealist venda ja ode, kui neil ei ole vanemaid, vanavanemaid voi kui nendelt ei ole voimalik ülalpidamist saada. Täisealiseks saanud laps on kohustatud ülal pidama oma abi vajavat töövoimetut vanemat. Vanem on kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövoimetut täisealiseks saanud last. Kui laps opib pohikoolis, gümnaasiumis voi kutseoppeasutuses ja jätkab neis oppimist täisealiseks saamisel, on vanem kohustatud teda oppimise ajal ülal pidama. Abikaasa on kohustatud abi vajavat töövoimetut abikaasat, samuti abikaasat raseduse ja lapse hooldamise ajal kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni ülal pidama, kui kohustatud abikaasa varaline seisund ülalpidamist voimaldab. 13) Lapsendamine tekitab lapsendaja ja lapsendatu vahel vanema ja lapse vahelised õigused ja kohustused, lapsendamine on tähtajatu ja ei tohi olla seotud tingimustega. Lapsendada saab ainult alaealist üksnes lapse huvides
annaabi.ee 
