Kui sel päeval sadas aga vihma, siis ennustati vihmast suve. Kui aga küünlapäeval oli nii külm, et jää külmast praksus, siis ennustati jaagupipäevaks äikest. Jaagupipäev on 25. juulil. Vanasti oli küünlapäeval keelatud lõnga ketramine. Mõned inimesed arvestavad vanade küünlapäeva kommetega ka tänapäeval. Näiteks joovad punast värvi jooki või ennustavad suveilma. Kasutatud allikad: 1. www.folklore.ee/Berta/ 2. www.innove.ee/et/kutseharidus/oppija-toetamine-kutseoppes/hev- kutseoppes/rahvakalender Rahvakalender Lihavõtted ( munapühad ehk ülestõusmispühad,kiigepühad,kevadpöhad)- liikuvad pühad, algavad esimesel täiskuupühapäeval pärast kevdist pööripäeva. Päev tähistas Jeesuse Kristuse surnust ülestõusmist. Sellele järgnevad teine ja kolmas lihavõttepüha, mis lõpetasid paastuaja. Kõige levinum lihavõttega seotud tava Euroopa maades ja ka Eestis on munade
Inimene asub kõigist elusolendeist kõrgemal just tänu talle omasele heale õpi- ja kohanemis võimele. 8 KASUTATUD ALLIKAD 1. http://www.nip.ee/page/7 2. http://evelintamm.blogspot.com/2011/08/mis-on-oppimine.html 3. http://katzuke.blogspot.com/2009/03/mis-on-oppimine_05.html 4. http://oppioskused.edicypages.com/milline-oppija-sa-oled 5. http://teadus.err.ee/opitrepp?cat=13&id=2 6. Kidron, A. (2008). Kuidas ärksalt õppida. Tallinn: Ilo. 9
Ajaplaneerimine – kuidas aega juurde tekitada? [Ajaveebi sissekanne]. Loetud aadressil: https://www.tudengiveeb.ee/et/esileht/tulemuslik- korgharidus/23-oppimine/praktilised-nouanded-korgkoolis-toimetulekuks/77- ajaplaneerimine-kuidas-aega-juurde-tekitada Tudengiveeb.ee (b). Kõrgkoolis õppimise nipid. Milline õppija ma olen? [Ajaveebi sissekanne]. Loetud aadressil: https://www.tudengiveeb.ee/et/esileht/tulemuslik- korgharidus/15-oppimine/oppimine-korgkoolis/39-milline-oppija-ma-olen 11
samankaltaisuus. Lähde- ja kohdekielen välinen todellinen samanlaisuus on kielitieteen aluetta, ja se on kielijärjestelmien vertailun pohjalta yleensä määriteltävissä. Havaittu ja oletettu samanlaisuus heijastavat oppimisprosessia. Mikäli oletettu samankaltaisuus ulottuu havaittua samankaltaisuutta laajemmalle alueelle, oppijan tuotoksiin syntyy virheitä. REMU-hankkeessa keskitytään selvittämään, mikä on havaitun ja oletetun samanlaisuuden rooli ymmärtämisprosessissa. Jos oppija ei tiedosta lähde- ja kohdekielen välistä eroavuutta, hän olettaa, että kohdekieli toimii suunnilleen samalla tavalla kuin lähdekieli. Vanhastaan suomen- ja vironkielisten tiedetään tukeutuvan esimerkiksi toisiaan muistuttaviin sanoihin tai lähes identtisiin kieliopillisiin rakenteisiin yrittäessään ymmärtää toisiaan. Liiallinen luottaminen samankaltaisuuteen ei kuitenkaan ole ongelmatonta. Mikäli esimerkiksi formaalisen samankaltaisuuden uskotaan automaattisesti
annaabi.ee 
