ühe öö jooksul võib vombat läbida 3 km Vombatid vombatitel on oma lemmiktaim Xerotese nimelise perekonna tarnud vombatitel on närilistega sarnased hambad Tasmaania vombatid elavad 5-aastaseks Tasmaanias tehakse vombati väljaheidetest paberit Tasmaania vombati põhitoiduks on rohi Opossumid Opossumid on kohastunud eluga puuvõrades väikestel kukkurloomadel, näiteks Lõuna-Ameerika opossumitel, pole tõelist kõhukotti neil puudub varjevärvus opossumid on sündides nii tillukesed, et mahuksid ära ühteainsasse teelusikasse opossumid tulevad toime ka tihedalt asustatud paikades, kus nad hangivad endale toitu kas prügimägedel või prügikaste rüüstates Opossumid Kui opossum tunnetab ohtu ning tal puudub võimalus pakku pugeda, langeb ta silmapilkselt surmasarnasesse unne, ta muutub lõdvaks, keel ripub suust välja ning
valge vallabi. Koostas: Erik Salm Kukkurloomad Sissejuhatus Sellesse kirevasse loomarühma kuulub ligikaudu 270 liiki, kes elavad Austraalias, Uus-Guineas ja selle lähedastel saartel ning Lõuna-Ameerikas. Kõige väiksem kukruline, Pilbara ningauis, võib kaaluda ainult 2g, suured kängurud aga kuni 90 kg. Kukkurloomade sigimine erineb teiste imetajate omast. Imetilluke väljakujunemata poeg jätkab pärast sündi arengut ema kukrus. Väikestel kukkurloomadel, näiteks Lõuna-Ameerika opossumitel, pole tõelist kõhukotti. Hiliskriidiajastul elas kukkurloomi kogu maailmas, nad olid kuni härjasuurused loomad. Sigimine Enamiku imetajaliikide järglased arenevad emaslooma emakas, kus nad saavad toitu platsenta kaudu. Kukruliste loode viibib emakas ainult lühikest aega. Näiteks on vastsündinul kängurul välja kujunenud vaid suu ja eesjäsemed, kõik muu on arengu algjärgus. Enamikul liikidel kasvavad pojad kõhul asetsevas nahakurdudest kukrus,
Kukkurloomad Sellesse kirevasse loomarühma kuulub ligikaudu 270 liiki, kes elavad Austraalias, Uus-Guineas ja selle lähedastel saartel ning Lõuna-Ameerikas. Kõige väiksem kukruline, Pilbara ningauis, võib kaaluda ainult 2g, suured kängurud aga kuni 90 kg. Kukkurloomade sigimine erineb teiste imetajate omast. Imetilluke väljakujunemata poeg jätkab pärast sündi arengut ema kukrus. Väikestel kukkurloomadel, näiteks Lõuna-Ameerika opossumitel, pole tõelist kõhukotti. Hiliskriidiajastul elas kukkurloomi kogu maailmas, nad olid kuni härjasuurused loomad. Enamiku imetajaliikide järglased arenevad emaslooma emakas, kus nad saavad toitu platsenta kaudu. Kukruliste loode viibib emakas ainult lühikest aega. Näiteks on vastsündinul kängurul välja kujunenud vaid suu ja eesjäsemed, kõik muu on arengu algjärgus. Enamikul liikidel kasvavad pojad kõhul asetsevas nahakurdudest kukrus, mille kõhupoolset seina toetavad kukruluud
Mõne liigi jaoks võib varjevärvus olla palju efektiivsem kui mimikri. Tagasiside mimeedile ei pruugi olla alati evolutsiooniline, võib toimida ka individuaalsel käitumuslikul skaalal, nt muudab oma lennutrajektoori, seda kuidas liigub vms, ruum Baldwini orgaaniliseks valikuks, kus indiviid valikut suunab. Imetajatel käitumislikku mimikrit väga vähe. On arutatud, kas pidada mimikriks, kui mingi elusolend teeskleb surnut, sellisel juhul oleks närilistel, nt opossumitel mimikri. Aga tüüpilist mimikrit väga vähe => osutab, et mimikri on seotud tajusuhetega, putukatel mimikrit palju, kuna ühe põhjusena on olukorrad, kus toimub putuka ja linnu vaheline kommunikatsioon, väga kiired (lind peab nt sekundiga tegema otsuse, kas on söödav või ei ja kuidas oleks parim püüda) – kiirus mängib efekti saavutamisel kaasa. Kiskjal nt rohusööjaga kohtudes rohkem aega, võimalik minna ja järgi uurida, kas vastab tõele. Roomajatel ka palju
annaabi.ee 
