Presidendil oli õigus nimetada ametisse ja vabastada võimult valitsus ning saata laiali parlament. President kehastas riigivõimu ühtsust. Valimisõiguse said mehed ja naised 22aastaselt. Seadusloomeline rahvaalgatus kaotati, rahvahääletus sõltus presidendi tahtest. 24. aprillil 1938 valijameeste poolt presidendiks valitud ainukandidaat Päts nimetas ametisse uue valitsuse eesotsas Eenpaluga. Riigikogu kokkukutsumine ja opositsioonitegelaste pääsemine parlamenti tähendas teatud sammu demokraatia suunas: rahva laia toetust omanud parlamendivähemus nõudis valitsuselt kodanike põhiõiguste taastamist ja erakondliku tegevuse taaslubamist. Esimesi samme poliitiliste vabaduste taastamiseks ka astuti, nii võttis Riigikogu 1938. aastal vastu amnestiaseaduse, mille alusel vabastati vanglast poliitilised vangid (nii kommunistid kui vapsid). ,,Vaikivast olekust" hoolimata arenes Eesti elu tervikuna jõudsalt edasi: rahvas harjus oma
Suurem osa rahvast leppis kõva käe poliitikaga, kuna demokraatiakogemus oli üürike, poliitiline kultuur ebapiisav, inimesed "lehmakauplemisest" tüdinud. Veebruaris 1936 toimunud referendumil kiideti heaks moodustada kahekojaline Rahvuskogu uue põhiseaduse väljatöötamiseks. 1937 sai kolmas Eesti Vabariigi põhiseadus valmis ja Konstantin Päts valiti selle järgi 21. aprill 1938 ainsa kandidaadina vabariigi esimeseks presidendiks. Riigikogu valimiste korraldamine ja opositsioonitegelaste pääsemine parlamenti tähendas sammu demokraatia suunas. Riigielu poliitilist stabilisatsiooni soodustas kriisijärgne majanduslik ja kultuuriline tõus. Iseseisvus hakkas andma küpseid vilju. 1938 andis president amnestia enamikule poliitvangidele, vabanesid nii vapsid kui kommunistid. II maailmasõjale eelnenud rahvusvahelise kriisi ajal langetati riigi ja rahva elusse puutuvaid ülitähtsaid otsuseid kitsas ringis. Riigi juhtkond andis järele Nõukogude Liidu nõudmistele ja
eesotsas Kaarel Eenpaluga. Demokraatia kokkuvarisemist ja autoritaarse korra sündi Eestis, aga ka paljudes teistes Ida- Euroopa noortes riikides on seletatud kodanikukultuuri traditsioonide puudumise ja poliitilise demokraatia kogemuste vähesusega. Eestis kujunenud isikuvõimu reziim, mida valitsuse ideoloogid nimetasid tasakaalustatud riigikorraks ja juhitavaks demokraatiaks, oli Euroopas teiste samalaadsete hulgas siiski üks mõõdukamaid. Riigikogu kokkukutsumine ja opositsioonitegelaste pääsemine parlamenti tähendas teatud sammu demokraatia suunas: rahva laia toetust omanud parlamendivähemus nõudis valitsuselt kodanike põhiõiguste taastamist ja erakondliku tegevuse taaslubamist. Poliitiliste vabaduste taastamiseks võttis Riigikogu 1938. aastal vastu amnestiaseaduse, mille alusel vabastati vanglast kõik poliitilised vangid - nii kommunistid kui vapsid. "Vaikivast olekust" hoolimata arenes Eesti elu tervikuna jõudsalt edasi: rahvas harjus oma
Opositsiooni tegevus olid endiselt kitsendatud, ent valimistel said tema kandidaadid peaaegu pooled kõigist häältest. Nii võib tõdeda, et Pätsi pooldajaid ja vastaseid oli enam-vähem ühepalju. Tänu enamusvalimistele said valitsuse pooldajad Riigivolikogus 66, opositsiooni esindajad vaid 14 kohta. 24. aprillil 1938 valiti K. Päts valijameeste poolt ainsa kandidaadina EV esimeseks presidendiks, nimetas ametisse uue valitsuse Karl Eenpalu juhtimisel. Riigikogu kokkukutsumine ja opositsioonitegelaste pääsemine parlamenti tähendas ,,vaikiva ajastu" lõppu ja teatud sammu demokraatia suunas. VI riigikogu ja presidendi ja valitsuse varju ning kiitis heaks peaaegu kõik valitsuse eelnõud. 1938.a võttis Riigikogu vastu amnestia seaduse, mille alusel vabanesid vanglast poliitilised vangid : 104 kommunisti ja 73 vapsi. 3. Välispoliitika RAHVUSVAHELINE TUNNUSTUS Esimese maailmasõja lõppedes oli Eesti rahvusvaheline seisund ebakindel. Antanti huvi Balti
üle). Ükski eesti erakond ei kiida neid aktsioone avalikult heaks. Balti aadel pooldab endiselt isevalitsust, kardab muutunud olukorda ja liberaliseerumist. Mõisate ründamise laine – vastuseks võimude brutaalsele survele, sõjalis-politseilisele terrorile, millele panid krooni 16. oktoobri massimõrv Uuel Turul, sõjaseisukorra väljakuulutamine ja järgnenud vahistamised. Olukorda pingestas Eestimaa erakorraline maapäev maaomavalitsuse reformi küsimuses, opositsioonitegelaste, sotsiaaldemokraatide, töölisvanemate ja maasaadikute vangistamine, Peterburi üldstreik ja Moskva relvastatud ülestõus, samuti Läti sündmused, kus need olid alanud varem, novembris. Kui palju Tallinna töölisi maale rüüstama läks, pole teada, salkadena kokku ca 100-150 meest. Maaleläinute arv väga väike. Rahutused külas muutis massiliseks kohaliku maarahva osavõtt ja üleüldine käärimine. Nii alles tekkisid paarisajaliikmelised rühmad. Mõisate
annaabi.ee 
