John Stuart Mill Filosoofia referaadi kokkuvõttev esitlus Annemai Harak 12. klass Filosoofist ● Sündis 20. mai 1806 Londonis ● Suri 8. mai 1873 ● Inglise filosoof ja majandusteadlane ● Üks mõjukamaid 19. sajandi liberaalsetest mõtlejatest Looming ● 1845. aastal kirjutas ta müügiedu ja hulga kordustrükke saavutanud "Poliitilise ökonoomika alused" ● Klassikaks on saanud Milli teos "Vabadusest", mille esmatrükk ilmus 1859. aastal. Selle raamatu pühendas ta oma surnud abikaasa Harriet Taylori mälestuseks. ● Vabaduse probleemi püstitas Mill järgmiselt: Millistes piirides on ühiskonna võim indiviidi üle õiglane? Filosoofi arutlused ● Mõttevabadus ● Tegevusvabadus ● Indiviidid ● Ühiskonna võim indiviidi üle Mõttevabadus Mõttevabadus peab olema täielik, seda ei tohi ühiskond mitte kuidagi pi...
Sealsed inimesed olid minu arvates oma loomult kõik arad, kuna nägid ainsa väljapääsuna kogu oma muredele kulda. Selle asemel oleks pidanud linnale enesele pikemad prioriteedid paika seadma ja tulnuks leida muu viis linnaelanike õnne leidmiseks. Kala mädaneb peast, ja nii ka selles loos. ,,Parem on olla õnnetu inimene kui õnnelik siga, kannatav Sokrates kui rahulolev loll. Ja kui siga ja loll arvavad teisiti, siis ainult sellepärast, neile on teada vaid üks asja pool, nende oponentidele aga mõlemad" John Stuart Mill
intellektuaalseid; viimased on seejuures väärtuslikumad. Mill väitis, et naudinguid ei saa võrrelda ainult kvantiteedi alusel, nagu seda tema arvates tegi Bentham: mõnedel naudingutel on lihtsalt kõrgem kvaliteet - nimelt intellektuaalsetel naudingutel. Mill väitis, et "parem on olla õnnetu inimene kui õnnelik siga, kannatav Sokrates kui rahulolev loll. Ja kui siga ja loll arvavad teisiti, siis ainult sellepärast, et neile on teada vaid asja üks pool, nende oponentidele aga mõlemad." Klassikaks on saanud ka Milli teos "Vabadusest", mille esmatrükk ilmus 1859. aastal. Vabaduse probleemi püstitas Mill järgmiselt: Millistes piirides on ühiskonna võim indiviidi üle õiglane? Ühiskonna võim indiviidi üle avaldub kahel kujul: seadusandlusena ja ühiskondliku arvamusena. Seaduste rikkumine on karistatav, kuid küsimus on selles, et seadusandlus peab olema samuti õiglane. Mill vaatleb eraldi mõtte- ja tegevusvabadust.
Mill väitis, et naudinguid ei saa võrrelda ainult kvantiteedi alusel, nagu seda tema arvates tegi Bentham: mõnedel naudingutel on lihtsalt kõrgem kvaliteet - nimelt intellektuaalsetel naudingutel. Mill väitis, et "parem on olla õnnetu inimene kui õnnelik siga, kannatav Sokrates kui rahulolev loll. Ja kui siga ja loll arvavad teisiti, siis ainult sellepärast, et neile on teada vaid asja üks pool, nende oponentidele aga mõlemad." Erinevalt inimestest ei ole sigadel (arvatavasti) võimalust kogeda intellektuaalseid naudinguid, samuti lollpeal - erinevalt Sokratesest. Selline oli vähemalt Milli veendumus. Mille järgi teha kindlaks naudingute kvaliteedi erinevusi? Milli arvates saab kvaliteedi üle otsustada ainult asjatundja. Nauding, mida selline asjaga kursis olev inimene tunneb ole-vat kõrgema, ongi kõrgema kvaliteediga. Mill arvas, et kui kõik
viimased on seejuures väärtuslikumad. Mill väitis, et naudinguid ei saa võrrelda ainult kvantiteedi alusel, nagu seda tema arvates tegi Bentham: mõnedel naudingutel on lihtsalt kõrgem kvaliteet - nimelt intellektuaalsetel naudingutel. Mill väitis, et "parem on olla õnnetu inimene kui õnnelik siga, kannatav Sokrates kui rahulolev loll. Ja kui siga ja loll arvavad teisiti, siis ainult sellepärast, et neile on teada vaid asja üks pool, nende oponentidele aga mõlemad." Erinevalt inimestest ei ole sigadel (arvatavasti) võimalust kogeda intellektuaalseid naudinguid, samuti lollpeal - erinevalt Sokratesest. Selline oli vähemalt Milli veendumus. Mille järgi teha kindlaks naudingute kvaliteedi erinevusi? Milli arvates saab kvaliteedi üle otsustada ainult asjatundja. Nauding, mida selline asjaga kursis olev inimene tunneb olevat kõrgema, ongi kõrgema kvaliteediga. Mill arvas, et kui kõik või enamik
väärtuslikumad. Mill väitis, et naudinguid ei saa võrrelda ainult kvantiteedi alusel, nagu seda tema arvates tegi Bentham: mõndadel naudingutel on lihtsalt kõrgem kvaliteet - nimelt intellektuaalsetel naudingutel. Mill väitis, et "parem on olla õnnetu inimene kui õnnelik siga, kannatav Sokrates kui rahulolev loll. Ja kui siga ja loll arvavad teisiti, siis ainult sellepärast, et neile on teada vaid asja üks pool, nende oponentidele aga mõlemad." Erinevalt inimestest ei ole sigadel (arvatavasti) võimalust kogeda intellektuaalseid naudinguid, samuti lollpeal - erinevalt Sokratesest. Selline oli vähemalt Milli veendumus. Mille järgi teha kindlaks naudingute kvaliteedi erinevusi? Milli arvates saab kvaliteedi üle otsustada ainult asjatundja. Nauding, mida selline asjaga kursis olev inimene tunneb olevat kõrgema, ongi kõrgema kvaliteediga. Mill arvas, et kui kõik või enamik "kvalifitseeritud ja kompetentseid
kontekstist välja rebides. Kui olin alles 3 kuud kristlane olnud, kohtusin jehoovatunnistajatega, kes püüdsid mu seniseid usulisi tõekspidamisi hävitada. Nad tsiteerisid Koguja raamatust salme, mille põhjal jäi mulje, et inimeste ja loomade hinged on sarnased. See õpetus oleks mu senise usu kõikuma pannud, kuid õnneks meenus mulle kellegi soovitus: ``Loe alati kogu teksti, loe tervet lõiku või peatükki!´´ Kui ma seda tegin ja esitasin oma oponentidele järgmistes salmides leiduva selgituse, sattusid nad suurde segadusse. Vahitorni kirjandust levitades ei olnud nad selle peale tulnud. Vaba turumajandus on jõudnud iseseisvasse Eestisse ka usuasjades. Uute asjade vastuvõtmisel peame olema väga ettevaatlikud. Me ei tohi tormata iga asja järele, mida reklaamitakse. Tuleb küsida, uurida, otsida ning leida ka inimesi, kes on valeõpetajate toodet juba proovinud - vaata, kas nende usk jäi püsima? 1
Seega lubas Nõukogu, et toetab Ajutist Valitsust seni, kuni see viib läbi oma demokraatia reformi aga seda nii, et ta ei pea end piiritlema ja siduma Ajutise Valitsuse sise- ja välispoliitikaga. Nii saigi alguse nn ,,kaksikvõim", kus ametlikult oli võim Ajutise Valitsuse käes, kuid tegelik võim kuulus Nõukogudele. See kaksikvõim ehk dvoevlastie kestis märtsist novembrini.27 Ajutine Valitsus küll püüdis oma võimu erinevatel viisidel tugevdada, kuid see aga andis poliitilistele oponentidele üha rohkem võimalusi Ajutise Valitsuse autoriteeti õõnestada. Petrogradi nõukogu uskus, et Ajutine Valitsus peab silmas vaid teatud klasside, mitte aga terve ühiskonna huve.28 Kuna paljud Ajutise Valitsuse liikmed olid keskklassi liberaalid ja uskusid demokraatiasse, siis Ajutine Valitsus andis amnestiat mitmetele poliitilistele vangidele, tühistas diskrimineeriva seadusandluse, seadis sisse 8-tunnised tööpäevad, seadustas streigid ning kuulutas välja ajakirjandus- ja sõnavabaduse
annaabi.ee 
