Menisk mängib suurt rolli põlves, jaotades koormust, tunnetades lööke ja hoides stabiilsust. Meniski rebendite ravivõimalused jagunevad kolme põhilisse kategooriasse: mitteopereerimine, opereerimine ja kohendamine. Kõige sobivama ravi valimine sõltub patsiendist endast (vanusest, haiguslikkusest, ravile kuuletumisest) ja rebendi iseloomust (asukohast, vanusest, taanduvusest). Meniskiga seonduvate vigastuste ravimist opereerimata on palju uuritud ja leitud, et tehes teatud harjutusi põlve liikuvus paraneb ja liigesvalu väheneb. Eelnevad uuringud on välja toonud, et varajased taandarenevad muutused kipuvad esile tulema rohkematel juhtudel peale operatsiooni kui nendel juhtudel, kus operatsiooni pole tehtud. Siiski olenemata sellest, et harjutused ja operatsioonist hoidumine on kasulikum, otsustavad ligi kolmandik patsientidest minna
edendamisest Tartu ülikooli juhtimiseni; tema nimi tõuseb esile seltsiliikumise, Eesti ajakirjanduse ja kodumaa kiriku ajaloos, ta oli aktiivne meie poliitikaelus. H.Koppel oli hea looduse (eriti lindude) tundja, tegi looduskaitsealast propagandat ja aitas kaasa kaitsealade rajamises. Henrik Koppel suri 16. detsembril 1944 Tallinnas, kuhu ta oli augustis Tartust sõjategevuse eest ära läinud. Surma põhjustas jalga tabanud gangreen, mis jäi sõja tõttu õigeaegselt opereerimata. Koppeli matusetalitus toimus ülikooli kirikus, Eesti NSV lipp oli peahoonel pooles vardas ja matustest võttis osa ka ülikooli uus punane juhtkond.[9] Mart Kull Mart kull sündis 3. november 1956 ja suri 13. aprill 2008 Tartus. Ta oli eesti arst ja arstiteadlane, kõrva- nina-kurguhaiguste spetsialist.
Medikamenti manustatakse süstimise, allaneelamise või sissehingamise teel. Manustatav radionukliid eraldab gammakiiri. Kui patsiendi ümber paigutada detektrorid, siis on võimalik lihtsalt kindlaks teha radionukliidi asukoht patsiendi organismis. Selline meetod annab teavet ainevahetuse, ainete jaotumise ja eritumise kohta organismis. PET-tehnoloogia abil on võimalik visualiseerida ja kvantitatiivselt uurida elusorganismi funktsiooni ja metabolismi ilma opereerimata. Metoodika on ülitundlik ning seetõttu on võimalik erinevaid onkoloogilisi, neuroloogilisi jne muutusi lokaliseerida varajases staadiumis.
stetoskoobi membraaniosa (madalate toonide kuuldavus nõrgeneb); mõõdetav näeb mõõteskaalat; mõõtja eelistab vererõhu registreerimisel võrdsustavaid kümnendikke (Muhonen 2001, Eesti ... 2004, Viigimaa jt 2006, Shelswell & Bentley 2007, Viigimaa 2007). Alla 3 aasta vanustel lastel mõõdetakse vererõhku järgmistel juhtudel: laps on enneaegne ja väga madala sünnikaaluga; neonataalses perioodis intensiivravi; kaasasündinud südamerike (opereeritud või opereerimata); esinevad korduvad urotrakti infektsioonid, hematuuria või proteinuuria; urotrakti anomaaliad; perekonnas on kaasasündinud neeruhaigusi; teostatud organ-transplantatsioon; esineb halvaloomuline kasvaja või on tehtud luuüdi transplantatsioon; laps saab ravimeid, mis tõstavad vererõhku; esinevad muud hüpertensiooniga kulgevad haigused (neurofibromatoos, tuberkuloos, skleroos); esinevad intrakraniaalse rõhu tõusu sümptomid (Viigimaa jt 2006, Hockenberry & Barrera 2007).
annaabi.ee 
