teiste panust alahindav konsensuse saavutamine ta aega ei kuluta. Ta teab täpselt, mida teha, kuidas Phare CBC/ Siseministeerium/ ESKO Koolitus teha ning teeb ka ise ära. Oma alluvatelt nõuab ta samasugust kiirust ja tulemuslikkust, kuid nende õpetamiseks ja tagasisideks ta aega ei pühenda. Produtseerija on hea operatiivjuht, kuid strateegilisest nägemusest tal napib. Regulaarseid koosolekuid produtseerija ei armasta. Kui ta neid üldse kokku kutsub, siis teatamaks, mida ta on otsustanud ja milliseid ülesandeid otsuse täitmine teistele kaasa toob. Produtseerija tüüpi juhiga on soovitav olla napisõnaline, täpne ja konkreetne, alati alustada eesmärgi nimetamisest ning rõhutada ettepaneku konkreetseid tagajärgi ja tulemusi. Administraatorit iseloomustab süsteemsus ja Projekti meeskond
– domineeriv Kolleegidega konsulteerimiseks ning – teiste panust alahindav konsensuse saavutamine ta aega ei kuluta. Ta teab täpselt, mida teha, kuidas teha ning teeb ka ise ära. Oma alluvatelt Phare CBC/ Siseministeerium/ ESKO Koolitus nõuab ta samasugust kiirust ja tulemuslikkust, kuid nende õpetamiseks ja tagasisideks ta aega ei pühenda. Produtseerija on hea operatiivjuht, kuid strateegilisest nägemusest tal napib. Regulaarseid koosolekuid produtseerija ei armasta. Kui ta neid üldse kokku kutsub, siis teatamaks, mida ta on otsustanud ja milliseid ülesandeid otsuse täitmine teistele kaasa toob. Produtseerija tüüpi juhiga on soovitav olla napisõnaline, täpne ja konkreetne, alati alustada eesmärgi nimetamisest ning rõhutada ettepaneku konkreetseid tagajärgi ja tulemusi. Administraatorit iseloomustab süsteemsus ja Projekti meeskond
Tippjuhtimine- üldised strateegilised eesmärgid ja üldine suunamine Täideviiv juhtimine- korraldav, juhendav, kontrolliv tegevus alumistel juhtimistasanditel, et tippjuhtimise poolt kavandatutu ellu viia. Ka spetsialistid ja tehnilised näitajad. On strateegilised juhid- tippjuhid- äriideed, eesmärgid, sihid, võistlusstrateegiad Operatiivne juhtimine- kõik tasemed- tulemuste saavutamine, eelarves püsimine, turuolukordadele reageerimine. Igapäevases elus tuleb rohkem olla operatiivjuht. 3. Organisatsioon ja keskkond. Mikro- ja makrokeskkond. Keskkonna piirangud juhi tegevuses väliskeskkond jaguneb: mikrokeskkond- kliendid, konkurendid, tarnijad, äripartnerid, kohalikud regulaatorid. Kliendid on firma eksisteerimise põhjuseks, nende maitse ja soovide muutumisega kaasneb keskkonna ebamäärasus. Konkurendid neid peab pidevalt jälgima, et leida nende tegevusele vastasmõju makrokeskkond- üldised majanduslikud, poliitilised, sotsiaalkultuurilised,
Kaitseliidu ja kaitseringkondade ülemad vastutavad operatiivplaneerimise eest oma vastutusalas. Taktikalise tasandi planeerimist ja juhtimist teostatakse üksuste tasandil. Sõjaajal on kaitseväe ülemjuhatajal täielik juhtimisõigus Eesti kaitsejõude üle. Peastaabi ja Maaväe Staabi isikkoosseisu baasil formeeritakse kaitsejõudude juhtimispunktid (põhi-, varu-, tagala-). Eesti kaitsejõudude lahingutegevust juhib kaitsejõudude põhijuhtimispunkt, mille eesotsas on operatiivjuht. Väeliikide ja Kaitseliidu ülemad juhivad rahuajal oma staapide abil vastavaid väeliike ja vastutavad neile antud ülesannete täitmiseks vajaliku ettevalmistuse eest. Sõjaajal alluvad mereväe ülem, õhuväe ülem ja kaitseringkondade ülemad operatiivjuhile. Nimetatud ülematel on kindlaksmääratud juhtimisvolitused neile alluvate üksuste üle. Väeliigi ülema otsuse ettevalmistamiseks moodustatakse väeliigi staabi isikkoosseisu baasil väeliigi
Tartu Tervishoiu Kõrgkooli lektor Pille Tammpere – Sotsiaalministeeriumi peaspetsialist, Tallinna Kiirabi õde-brigaadijuht, Tartu Tervishoiu Kõrgkooli ja Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli lektor Raul Jalast – SA Tartu Kiirabi erakorralise meditsiini õde, koolituskeskuse instruktor, Tartu Tervishoiu Kõrgkooli õppejõud Riho Männik – Tallinna Kiirabi õde-brigaadijuht, koolituskeskuse instruktor Monika Grauberg – Tallinna Kiirabi operatiivjuht, õde-brigaadijuht, koolituskeskuse instruktor Arkadi Popov – SA Põhja- Eesti Regionaalhaigla erakorralise meditsiini ülemarst, reanimobiiliosakonna juhataja, SA PERH koolituskeskuse instruktor Andrus Lehtmets – Kaitseliidu Peastaabi meditsiinispetsialist, Tallinna Ülikooli lektor Margus Kamar – Tallinna Kiirabi välijuht, õde-brigaadi juht, Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli lektor Riina Räni – Tallinna Kiirabi erakorralise meditsiini arst, Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli ja