Funktsioonid, mis on defineeritud ühe hulga põhjal, st funktsioonid, mis kujutavad suvalise hulga A otseastme sellesama hulga elemendiks. Selliseid funktsioone nimetatakse algebralisteks teheteks või ka lihtsalt teheteks(operation). Tehte tulemid kuuluvad võimalike argumentide hulka A. Tehte argumente nimetatakse operandideks. LOOGIKAALGEBRA TEHE on tõeväärtuste hulgal(tõene, väär) defineeritud tehe. Neid arve, millega tehet sooritatakse nimetatakse OPERANTIDEKS. Kui tehtes on kaks operanti, siis on tegemist BINAARSE tehtega. Kui tehtel on üks operant, nt ruutu tõstmise tehe, siis on see UNAARNE tehe. Lauseloogikas on kasutusel KAKS ALGEBRAT, mis kuuluvad BOOLE’I algebra klassi: tõeväärtuste algebra ja lausearvutuse algebra. Boole’i algebra lihtsat erijuhtu, mida esindab kahe kahe tõeväärtusega Boole’i algebra, nimetatakse ka loogikaalgebraks. Lausearvutuse Boole’i algebra kandvat hulka võiks nimetada
Operantne tingimine. Toetus I.Pavlovi ja J.Watsoni õpetusele. · Keskkonnaga kohanedes kogeb indiviid erinevaid stiimuleid · Osa neist kinnistava ehk tulevikus sama käitumisviisi taasloova toimega · Kui mingi stiimul suurendab teatud toimingu (operandi) taastekke tõenäosust, hakkab inimene seda toimingut (operanti) kordama · Kui meid mingi valitud käitumisviisi eest tasustatakse, kujuneb valmidus seda tegu korrata · Säärane tingimine tõhusam kui karistamine või tunnustamata jätmine ROGERS, Carl (1902 1987) oli mõjukas Ameerika psühholoog, kes on tuntud kui humanistliku psühholoogia suuna üks alusepanijaid. Üheks teiste väärtuste omaksvõtu tulemuseks on teatud mittekokkulangevus isiklike kogemuste ja isikliku mina-
Isiksuse- ja sotsiaalpsühholoogia 2.2. Õppimisel põhinevad isiksuseteooriad. B.F.Skinner. Isiksus on õpitud käitumismudelite kogum. Operantne tingimine . Toetus I.Pavlovi ja J.Watsoni õpetusele. · Keskkonnaga kohanedes kogeb indiviid erinevaid stiimuleid · Osa neist kinnistava ehk tulevikus sama käitumisviisi taasloova toimega · Kui mingi stiimul suurendab teatud toimingu (operandi) taastekke tõenäosust, hakkab inimene seda toimingut (operanti) kordama · Kui meid mingi valitud käitumisviisi eest tasustatakse, kujuneb valmidus seda tegu korrata · Säärane tingimine tõhusam kui karistamine või tunnustamata jätmine Isiksuse sotsiaalse õppimise teooriad. A.Bandura- mudelõppimine. See on teiste käitumise vaatlemine ja sellest õppimine. Nähes agressiivse käitumise mudelit, kopeerivad lapsed sellist käitumist ise, kui neile tundub, et selle tulemus oli positiivne. Aga kui agressiivne käitumine näib
Julian Rotteri teooria järgi sõltub see, kas inimene antud situatsioonis mingit antud käitumist esitab või mitte, inimese ootustest, milline võiks olla selle käitumise tulemus (outcome expectancy) ning tulemuse väärtustamisest, kuivõrra ta seda tulemust kinnitajaks peab (reinforcement value). Nagu näha, tuleb biheiviorismi järjest enam kognitiivseid tegureid sisse. Tänapäeva käitumisteooriaid ongi õigem kognitiiv-käitumuslikeks nimetada. Hüvitus, mille nimel inimene operanti (toimivat käitumisviisi) esitama hakkab, võib olla: (1) vahetu - käegakatsutavad hüvitused, heakskiit või halvakspanu, ebameeldivusest pääsemine; (2) kaudne - inimene näeb, et keegi teine saab hüvituse või karistuse tema enda käitumisele sarnase teo eest; (3) sisemine (intrinsic) - ise-enesele-kohaldatud - inimene hindab ise oma tegu kiituse või halvakspanuga. Inimese käitumine antud situatsioonis oleneb kolmest asjast: (1) missugune situatsioon see on,
annaabi.ee 
