Liitlause koosneb lihtlausetest ning neid siduvatest konstruktisoonidest ja sidesõnadest. Lausearvutuse loogikatehted on inversioon, konjunktsioon, disjunktsioon, implikatsioon, ekvivalents. Binaarsed tehted on need tehted, mida saab teha kahe argumendi korral(konjunktsioon, disjunktsioon, implikatsioon, ekvivalents). Unaarne tehe on tehe, mida saab rakendada üksikule argumendile/operandile(inversioon). Ekvivalents on kahepoolne implikatsioon. Elementaarsed loogikatehted on inversioon, konjunktsioon, disjunktsioon, kuna nende abil saab esitada kõik teised tehted. Lausearvutus valem on lausearvutuslause tähis ja üksik tõeväärtus. Prioriteedijärjestus loogikatehetele on inversioon, konjunktsioon, disjunktsioon, implikatsioon, ekvivalents. Lause on samaselt tõene, kui lause omab tõeväärtust 1 ükskõik milliste
ol põhimälus või vahemälus. 4. autoinkrementne adresseerimine Kasutatakse pinumälust (STACK) lugemisel. 5. autodekrementne adresseerimine Kasutatakse pinumällu (STACK) kirjutamisel. 6. segmenteerimine ja lehekülgedeks jaotamine kk-ga kaasas lühem aadress adress mis viitab operandile segmendi või lehekülje sees. 7. adresseerimine indekseerimisega kk-ga ga kaasas pikk aadress ja indeks (võib olla lühem) võetakse registrist. 8. baseerimisega adresseerimine pikk aadress baasregistris ja lühem indeks on koos käsukoodiga. käsukoodiga. 9. baseerimise ning indekseerimisega
4. autoinkrementne adresseerimine Kastatakse pnumälust (STACK) lugemisel. Pikemalt käsitleti POP operatsiooni mälude juurest. 5. autodekrementne adresseerimine kasutatakse pinumällu (STACK) kirjutamisel. Pikemalt käsitleti PUSH operatsiooni mälude juures. 6. segmenteerimine Segmenteerimisel ja lehekülgedeks jagamisel on mälu jagatud osadeks (segmendid, leheküljed) ja siis on käsukoodiga kaasas lühem aadress, mis viitab operandile segmendi või lehekülje sees. Käsk muutub lühemaks, kuid programmist peab hoolitsema , et pöördumine toimuks õigesse segmenti. Segmendi või lehekülje number on eraldi registris. Samuti on kasutatud ka seda, et käsuloenduri vanem osa on kasutusel segmendi numbrina. siis peavad andmed ja käsukoodidolema alati samas segmendis, samuti kasutatakse süsteemi, kus segmentidel onülekattumine. 7. indekseerimisega adresseerimine Indekserimise ja baseerimise juures leitakse
ja mitte. Tavakeeles on see probleem, et indikaatoritega saab moodustada kahemõttelisi lauseid, 6 mille tõlkimine lausearvutuse sümbolkeele ühemõtteliseks avaldiseks võib olla raskendatud. Ka lausearvutuse sümbolkeeles käsutavad eri autorid eituse märkimiseks erinevaid sümboleid. Järgnevalt esitame eituse levinumad tähistused, kusjuures esimesena ja poolpaksus kirjas esitatu võtame allpool kasutusele: ¬p, ~p, p̅, not p. Eitamine annab tulemile operandile vastupidise tõeväärtuse. Eituse tõeväärtustabel kahel samaväärsel kujul. p ¬p p ¬p tv10 vt01 Eitatud lause eitamine annab tulemiks eitusele vastupidise tõeväärtuse, st tulem on samaväärne algse tõeväärtusega, seega ¬¬p = p. Eitus on unaarne (ühe operandiga) tehe. Järgnevad tehted on kõik binaarsed (kahe operandiga). KONJUNKTSIOON (conjunction) Tõeväärtuste Boole'i algebras saavad muutujate p ja q väärtused olla vaid l või 0. Esimest
6 mille tõlkimine lausearvutuse sümbolkeele ühemõtteliseks avaldiseks võib olla raskendatud. Ka lausearvutuse sümbolkeeles käsutavad eri autorid eituse märkimiseks erinevaid sümboleid. Järgnevalt esitame eituse levinumad tähistused, kusjuures esimesena ja poolpaksus kirjas esitatu võtame allpool kasutusele: ¬p, ~p, p , not p. Eitamine annab tulemile operandile vastupidise tõeväärtuse. Eituse tõeväärtustabel kahel samaväärsel kujul. p ¬p p ¬p t v 1 0 v t 0 1 Eitatud lause eitamine annab tulemiks eitusele vastupidise tõeväärtuse, st tulem on samaväärne algse tõeväärtusega, seega ¬¬p = p. Eitus on unaarne (ühe operandiga) tehe. Järgnevad tehted