universaalhulgad tühja hulgaga, saame algse avaldise suhtes duaalse kuju.
Mis on hulgaavaldise Cantori normaalkuju?
Hulgaavaldise Cantori normaalkuju CNK on ühendite ühisosa või ühisosade ühend.
Milline on Cantori minimaalne normaalkuju? Milline on täielik normaalkuju?
Minimaalne on lihtsaim cantori normaalkuju. Täielik on selline cantori normaalkuju, kus igas
ühisosatehtes või ühenditehtes osalevad operandidena kõik avaldises leiduvad hulgad.
vt. kuidas neid teisendada(LK40, 44-46)
Mis on hulkade ristkorrutis?
Kahe hulga AxB ristkorrutis on järjestatud paaride
üksühene vastavus Loendamatu hulk: hulk, mille elementide ja naturaalarvude vahel ei ole võimalik sisse seada üksühest vastavust (nt reaalarvud) Lõplik hulk: hulk, mis sisaldab kindla (naturaalarvuga võrdse arvu) elemente Lõpmatu hulk: hulk, mis sisaldab lõpmatult palju elemente Minimaalne Cantori normaalkuju: Cantori normaalkuju, mis koosneb vähimast võimalikust arvust hulkadest Täielik Cantori normaalkuju: CNK, kus igas ühisosa- või ühenditehtes osalevad operandidena kõik avaldises leiduvad hulgad Tühi hulk: hulk, millesse ei kuulu ühtki elementi Universaalhulk: hulk, kuhu kuuluvad kõik antud tingimustel võimalikud elemendid Venni diagramm: hulkade illustratiivse graafilise esitamise moodus, diagrammil näidatakse hulki ringjoontena, mille sees võivad näidatud olla ka hulgaelemendid Võimsus: lõpliku hulga võimsus on elementide arv selles hulgas Arvusüsteemid Arvusüsteemi alus: järguväärtuste arv
Lõpliku hulga A võimsuseks |A| nim tema elementide arvu. Grassmanni valemid eistavad hulkade ühisosa või ühendi elementide arvu. Duaalsetes hulgaavaldistes asenduvad ∩/∪, ∪/∩, ∅/𝐼, 𝐼/∅ nt 𝐴̅∩(𝐵∪𝐶) ja 𝐴̅∪(𝐵∩𝐶). Hulgaavaldise Cantori normaalkuju (CNK) on ühendite ühisosa või ühisosade ühend. Täielik Cantori normaalkuju (TCNK) on selline ühisosade ühend (ühendite ühisosa), kus igas ühisosa(ühendi)tehtes osalevad operandidena kõik avaldises leiduvad hulgad. Kahe hulga ristkorrutis 𝐴𝑥𝐵 on järjestatud paaride <𝑎,𝑏> hulk, kus paari esimene element on esimeseks teguriks olevast hulgast ja paari teine element on teiseks teguriks olevast hulgast : 𝐴𝑥𝐵={ <𝑎,𝑏> | 𝑎∈𝐴∧𝑏∈𝐵 }. Hulkade otseruut on hulga otsekorrutis iseendaga 𝐴𝑥𝐴=𝐴2={ <𝑎,𝑏> | 𝑎∈𝐴∧𝑏∈𝐴 }. Järjestatud paare, kolmikuid, nelikuid … jne nim korteežideks. ARVUSÜSTEEMID
Lõpliku hulga A võimsuseks |A| nim tema elementide arvu. Grassmanni valemid eistavad hulkade ühisosa või ühendi elementide arvu. Duaalsetes hulgaavaldistes asenduvad ∩/∪, ∪/∩, ∅/𝐼, 𝐼/∅ nt 𝐴̅ ∩ (𝐵 ∪ 𝐶) ja 𝐴̅ ∪ (𝐵 ∩ 𝐶). Hulgaavaldise Cantori normaalkuju (CNK) on ühendite ühisosa või ühisosade ühend. Täielik Cantori normaalkuju (TCNK) on selline ühisosade ühend (ühendite ühisosa), kus igas ühisosa(ühendi)tehtes osalevad operandidena kõik avaldises leiduvad hulgad. Kahe hulga ristkorrutis 𝐴𝑥𝐵 on järjestatud paaride < 𝑎, 𝑏 > hulk, kus paari esimene element on esimeseks teguriks olevast hulgast ja paari teine element on teiseks teguriks olevast hulgast : 𝐴𝑥𝐵 = { < 𝑎, 𝑏 > | 𝑎 ∈ 𝐴 ∧ 𝑏 ∈ 𝐵 }. Hulkade otseruut on hulga otsekorrutis iseendaga 𝐴𝑥𝐴 = 𝐴2 = { < 𝑎, 𝑏 > | 𝑎 ∈ 𝐴 ∧ 𝑏 ∈ 𝐴 }. Järjestatud
andmeregistrisse/suvapöördusmällu. 22. RISC ja CISC protsssorid; mikroprogramm[1] *RISC protsessorid(Reduced/Regular Instruction Set Computing): RISC-tüüpi protsessorite ideoloogia aluseks on võimalikult lihtne ja läbinähtav käsusüsteem (instruction set) ning võime kõik käsud täita otse riistvaras ühe taktiga. Suvapöördusmälu poole pöördutakse vaid LOAD&STORE- tüüpi käskudega, st. vaid andmete laadimiseks/salvestamiseks. (Hoidutakse mälu lokatsioonide kasutamisest operandidena , kuna mälu poole pöördumine on aeglane). RISC protsessorite plussid: *Võimas registermälu *Käskude täitmine on kiire ning efektiivne *Andmevahetus alamprogrammidega on efektiivne *Lihtsakoelisd käsud, protsessor töötab väga effektiivselt, rõhutatakse konverit *CISC protsessorid(Complex Instruction Set Computing): CISC-tüüpi protsessorite käsuformaat on erinev RISC protsessori käsusüsteemist sellepoolest, et CISCi käsud on
moodustatakse elementidevaheline juhtmestik. 2. RISC JA CISC PROTSESSORID, MIKROPROGRAMM RISC (Reduced/Regular Instruction Set Computing) ideoloogia aluseks võimalikult lihtne ja läbinähtav käsusüsteem (instruction set) ja võib kõik käsud täita otse riistvaras ühe taktiga. Suvapöördusmällu pöördutakse vaid LOAD & STROE tüüpi käskudega, st vaid andmete salvestamiseks/laadimiseks. Hoidutakse mälu lokatsioonide kasutamisest operandidena, kuna mälu poole pöördumine on aeglane. Omadused: lihtsam käsustik, vähem käske, kindla pikkusega käsud, keeruline kompileerija, ainult laadi/salvesta käsud pääsevad mälule ligi, vähe adresseerimisviise. CISC (Complex Instruction Set Computing) käsuformaat on erinev selle poolest, et käsud on oluliselt pikemad. Tihti pole f-ni realisatsioon üles ehitatud paljudest väikestest käskudest, vaid iga tegevuse jaoks on eraldi käsk
ning moodustavad arvutuste tulemusi, ja loogilistest skeemidest, mis vastutavad vajaliku informatsiooni muutmise eest. Sõltuvalt ülesannetest võib aritmeetika- ja loogikaseadmed jagada kaheks: 1. mikroprogramm (juhtimise seade), mis koostab mikrokäskude jada 2. operatsiooniseade (ALU), kus realiseeritakse antud mikrokäskude jada Registrite funktsioonid, mis kuuluvad ALU koostisesse Osa operatsioonide registritest on tarkvaraliselt kättesaadav, st. neid saab kasutada käskudes operandidena. Nende hulka kuuluvad: 1. summaator 2. indeksiregistrid 3. mõned lisaregistrid Ülejäänud registrid ei ole tarkvaraliselt kättesaadavad, neid ei saa programmis suunata. Operatsiooniseadmeid saab jaotada sõltuvalt töödeldavast informatsioonist, informatsiooni töötlemise viisist ja loogilisest struktuurist. ALU loogilise struktuuri keerukust iseloomustab teatud määral üksteisest erinevate mikrooperatsioonide hulk, mis on vajalik ülesannete kogumi täitmiseks ALUs
annaabi.ee 
