Tallinn 2010 RUUMID TOITLUSTUSETTEVÕTTES Toitlustusettevõttes asuvaid ruume nimetatakse teenindusruumideks. Teenindusruumidena käsitletakse ruume, kus viibivad kliendid ning teenindav personal. Teenindusruumid võivad olla erinevad, vastavalt toitlustusettevõtte iseloomule. Restoranide teenindusruumid jagunevad klientide teenindusalaks ja klientide silme eest varjatud tööruumideks. Teenindusala ruumideks võivad olla fuajee, tualettruumid, teenindussaalid, ootesaalid, garderoob jne. Neis ruumides asuvad toolid, lauad, hubasust loovad sisustusesemed, dekoratsiooniks vajalikud esemed, serveerimiskapid, veinikapid jmt. Tööruumideks loetakse kelnerite tööruumi, kus hoitakse kärusid või muid saalis kasutatavaid esemeid; sisepuhvetit, kus asuvad külmkapid jookide jaoks, veinikapid, kohviaparaadid jne; pesuruumi, mida kasutatakse nõude pesemiseks ning millel peab olema kaks sisse- ja väljapääsu
juurdepääsu kontrollist ning suurt koridori kasutatakse sageli ajutiste näituste jaoks. Teisel korrusel asub koosolekuruum ja peegel saal, mis on palee suurim tuba mis mahutab kuni 1000 inimest, seal korraldatakse suuri tseremooniaid ning pidustusi, teisel korrusel asub veel mitmeid väiksemaid saale ja ruume kus korraldatakse väiksemaid üritusi ning vastuvõtte. Kolmandal korrusel asub presidendi kabinet ja tema vanem personali kontorid ning ootesaalid. Neljandal korrusel asub suur ootesaali piirkond ning riigiametnikude kontorid. Palee:http://en.wikipedia.org/wiki/Pal%C3%A1cio_do_Planalto Pilt:http://25.media.tumblr.com/tumblr_m1yy1rBouH1qadkcno1_1280.jpg 2.4 Alvorado palee Brasilia linnas asuv kolmekorruseline Alvorado paale on Brasiilia presidendi ametlikuks elukohaks. Hoone projekteerinud Oscar Niemeyeri projekti aluseks oli lihtsus ja kaasaegsus, hoonet hakati ehitama 3
Arhiivid 200 Kirjutamine, lugemine andmetöötlus 500 Joonestamine 750 Müügiruumid: Müügipiirkond 300 Kassapiirkond 500 Üldpiirkonnad: Fuajeed, ootesaalid 100 Riidehoiud 200 Jalutussaalid 200 Näitusehallid: Üldvalgustus 300 Valgustatus 10-200 lx on piisav näiteks koridorides ja ruumides, kus lugemine ei ole vajalik. Minimaalne valgustatus, et eraldada objekte, on 10 lx. Kõrgem valgustuse intensiivsus võib
korruste koormused ilma vähendustegurita n . Kasuskoormused ruumide põrandale Hooned on jaotatud funktsiooni järgi rühmadesse: A eluruumid, haiglapalatid, hotellide numbritoad, köögid ja WCd B bürooruumid C ruumid, kuhu koguneb inimesi (v.a. rühmad B,D ja E) C1 laudadega ruumid (klassiruumid, kohviku-, restorani- ja lugemissaalid) C2 kohakindlate inimestega ruumid (kirikud, teatri- ja kinosaalid, konverentsi- ja loenguruumid, ootesaalid C3 ruumid, kus inimesed võivad vabalt liiikuda (muuseumid, näituseruumid, avalike hoonete, hotellide jms vestibüülid ja koridorid) C4 ruumid kehalise tegevuse jaoks (tantsusaalid, võimlad, näitelavad) C5 ruumid rahvakogunemisteka (kontserdisaalid, tribüünidega spordisaalid, katuseterrassid, ühendusteed) D kauplused D1 väikekaupluste ruumid D2 kaubamajade ruumid
· köögid, WC-d jms. ruumid. - grupp B - bürooruumid; - grupp C - ruumid, kus võib esineda inimeste kogunemist (va. gruppidesse A, B, D ja E kuuluvad vastavad ruumid): · C1: Laudadega ruumid (näiteks klassiruumid, kohvikute ja restoranide saalid, lugemissaalid, vastuvõturuumid); · C2: Statsionaarsete istmetega ruumid (kirikud, kino- ja teatrisaalid, konverentsi- ja loenguruumid, ootesaalid); · C3: Ruumid, kus inimesed võivad vabalt liikuda (muuseumid, näituseruumid, ühiskondlike hoonete, hotellide jms. vestubüülid ja koridorid); · C4:Ruumid füüsilise tegevuse jaoks (tantsusaalid, võimlad, näitelavad jne.); · C5: Rahvakogunemisteks ette nähtud ruumid (kontserdisaalid, tribüünidega spordisaalid, katuseterrassid, ühendusteed jne);
Ning me ei tohiks edastada lastele sõnumit, et nad on kuidagi „halvad“ sellepärast, et nad tunnevad viha või „saavad Nördimustaluvus on vajalik „oskus“ eluks; liiklusummikud, järjekorrad, telefoni ooterežiim, haigla vihaseks“. Nagu Conrad Baars osutab: „tuleb mõista, et emotsiooni kõrge intensiivsus ei erakorralise meditsiini osakonna ootesaalid... See on oskus õppida oma muresid, nördimust ja muuda seda „halvaks“, isegi kui selle tagajärjed pole sellele isikule või teistele ta ümber viha pärssima, talitsema ja edastama. Mõned inimesed on pigem flegmaatikud või sangviinikud kasulikud“ (1979: 68). kui koleerikud („Kasi mu teelt eest, sa igavene l__s!! Sõida korralikult!!“). Ülejäänud meist ilmselt pidid õppima, kuidas paremini oma nördimust ja viha talitseda
annaabi.ee 
