Olovernes tõuseb istmelt ja astub otse tema ette.) Olovernes uurib, et miks mees teda tappa oli tahtnud. (Sel silmapilgul tuleb Juudit ühes ümmardajaga sõdurite saatel välisuksest sisse ja jääb rahva varju seisma.) Nimetu vaikib endiselt. Olovernes laseb nimetu käed köidikutest vabastada ning ka tema sõjariistad temala tagasi anda. (Sõjariistad tuuakse, aga niipea kui Nimetu oma pistoda kätte saab, tormab ta välgukiirusel Olovernese kallale, kelle ta ootamatuses võiks tappa, kui see mitte ise Nimetul sõjariista käest maha ei lööks mõõgaga. Jahmatus. Nimetu jääb norus peaga Olovernese ette seisma, kes põlevail silmil talle näkku vahib.) Olovernes tunnustab Nimetu julgust ning tahab temaga sõpradeks saada. Nimetu räägib ,et oli kord kuulus sõjamees omal maal ning, et tema nimi käis suust suhu, ent nüüd ei räägi temast enam eikeegi, nüüd räägitakse hoopis vaid Olovernese nimest. Olovernes uurib, et kas Nimetu
ettevõtte juhtimisega.8 3 Ibid, lk 247-258. 4 M. Piiroja. Pankrot. Tallinn: Agitaator 2009, lk 84-85. 5 Ibid, lk 11. 6 Ibid, lk 11. 7 Ibid, lk 73. 8 Ibid, lk 89. 7 Maksejõuetuse põhjuseid võib olla väga erinevaid. Tihtipeale pole asi lihtsalt halvas äriplaanis või saamatus juhtimises, vaid põhjus võib peituda ka teiste inimeste käitumise ootamatuses, mõnes õnnetuses, majandus- või loodustingimustes. Nt kui mingi ürituse korraldamisele (kontsert, festival, teatrietendus, spordivõistlus vms) on kulunud suur summa, kuid populaarsus on oodatust tunduvalt madalam ja seega ka ei teenita kulusid tasa, kasumist rääkimata. Või kui põllumehel on halva ilma või looduskatastroofi tõttu oodatust palju nigelam saak ning seetõttu ei saa ta täita oma laenukohustusi. Praegugi veel kestev
saadakse ka tast jagu. Saksamaa vallutas Skandinaavia riigid, et saaks Indlismaad kontrollida ida poolt. Nüüd otsustab Saksamaa minna Prantsusmaa kallale. Ta levitab valet infot, et tuleb nii nagu I ms,(Belgia kaudu);nii koondataksegi enamus väed sinna, kuid Saksa tuleb hoopis alt poolt (Luxsenburgi kaudu).Prantsusmaa vallutati 1940 22.06.Põhja Prantsusmaal oli saksa okupatsioon lõuna Prantsusmaal oli Vichy valitsus, mis oli saksa meelne. Saksa edu seisnes ootamatuses, heas relvastuses ja ettevalmistuses. Järgmisena oli plaan vallutada Inglismaad. Kergeim on haavata meresõjaga, Inglismaal endal palju paate pole, kuna palju asumaid, kolooniaid, kellest sõltusid, kuid suutsid kiiresti uusi laevu teha, et sakslased ei jõuaks kõiki maha pommitada. Inglased said veel sakslaste koodi teada ning tänu ka sellele ei saadud Inglismaast jagu. Nüüd oli Saksamaa kurnatud. Nüüd
situatsioonid, kus aeg omab vaid tehnilist funktsiooni. Vältimatult ilmub ka samasuse proovilepanek (truuduse, rüütliau proovilepanek). Tegelane kandub maagia tagajärjel võlumaailma. Uuena ilmub rüütliromaani juhuse sekkumine. Ootamatu katkestab tavakohase. Aga ootamatut oodatakse, ta ei ole ebatavaline, aga on siiski maagiline. Kreeka romaani kangelane püüdis juhuste äkki-ahelast välja rabeleda, saada tagasi normaalsesse tsüklisse. Rüütliromaani tegelane elabki ootamatuses. See mõõdupuu, millega ta end mõõdab, lähtub ootamatustest. Rüütel tormab ootamatustesse. Ka juhus erineb kreeka romaanist. Kreeka romaanis juhus pelk mehhaaniline kokkusattumus, kurioosum. Rüütliromaanis juhus maagiline. Personifitseerub headeks ja kurjadeks võluriteks, haldjateks. Kangelane ei ela läbi õnnetusi, vaid salapäraseid juhtumusi, mis on talle sama põnevad kui lugejale. Ka seiklustest tulenev kangelaslik au ja kuulsus on kreeka romaanile võõras