Peamiselt Alessandro Scarlatti kantaatide ja ooperite eeskujul kujunes välja tema meloodiline helikeel. Itaalia-perioodil kasutas ta veidi julgemalt dissonantse, millest ta hiljem mõnevõrra loobus. Lootus kirjutada Itaalias sealses stiilis oopereid, praktiliselt aga ei täitunud. Nelja ja poole aasta jooksul kirjutas ta vaid kaks ooperit. Paavsti nõudmisel olid Roomas, kus Händel suurema osa ajast viibis, ooperid keelatud. Itaalia heliloojad kirjutasid seetõttu ooperlikke oratooriume ja kantaate – nii tegi ka Händel. Hannover ja London Esmakordselt Veneetsias olles kohtus Händel hilisema Yorki ja Albany hertsogi Ernst Augustiga, kes oli Hannoveri kuurvürsti ja hilisema Suurbritannia ja Iirimaa kuninga Georg Ludwigi vend. Ernst August kutsus Händelit Hannoveri ning pakkus talle töökohta kuurvürsti õukonnas. Lisaks oli Toskaania kroonprints Fernandando de Medici soovitanud Händelit Tirooli kuberner Karl von Neuburgile
Tema loomingus sündis ka nn suure moteti žanr ( grand motet), mis kasutab palju psalmitekste ja vastab itaalia vaimulike konterdile. Neis on suur koosseis koor, solistid, orkester ja nad sisaldavad pikki ooperlikke soololõike. → MarcAntoine Charpentier (16341704) oli prantsuse tähtsaim kirikumuusika looja. 18 oratooriumi, 12 missat, sadu muid teoseid. “Te Deum”. KLAVESSIINIMUUSIKA JACQUES CHAMPION DE CHAMBONNIERES (16011672) pani aluse prantsuse klavessiinisüidile vaba ja kirev tsükkel tantsudest ja karakterpaladest.
Peamiselt Alessandro Scarlatti kantaatide ja ooperite eeskujul kujunes välja tema meloodiline helikeel. Itaalia-perioodil kasutas ta veidi julgemalt dissonantse, millest ta hiljem mõnevõrra loobus. Lootus kirjutada Itaalias sealses stiilis oopereid, praktiliselt aga ei täitunud. Nelja ja poole aasta jooksul kirjutas ta vaid kaks ooperit. Paavsti nõudmisel olid Roomas, kus Händel suurema osa ajast viibis, ooperid keelatud. Itaalia heliloojad kirjutasid seetõttu ooperlikke oratooriume ja kantaate nii tegi ka Händel 4 Hannover ja London Esmakordselt Veneetsias olles kohtus Händel hilisema Yorki ja Albany hertsogi Ernst Augustiga, kes oli Hannoveri kuurvürsti ja hilisema Suurbritannia ja Iirimaa kuninga Georg Ludwigi vend. Ernst August kutsus Händelit Hannoveri ning pakkus talle töökohta kuurvürsti õukonnas. Lisaks oli
Öeldakse, et ta on kaasaegse instrumentaalmuusika alusepanija. Lisaks rajas ja arendas ta sonaadi vormi, kujundas klassikalise orkestri tüübi ja oli kammermuusika arendaja. Haydni teostes kujunes välja uus helikeel ja uued muusikaliigid. Esterházy õukonnas töötades lõi Haydn lisaks arvukatele sümfooniatele ka 14 missat ning mitukümmend väiksemat vaimulikku teost. Ajastu maneerid ja õukondlik ümbrus tõid muusikasse ooperlikke jooni. Ehk ka sellepärast on need teosed hiljem jumalateenistusel leidnud vähe rakendust, küll aga mängitakse neid palju kontserdisaalides. Haydn kirjutas ka 24 ooperit. 1776. aastast algas Esterháza lossis ooperietendused, kus Joseph kandis ette ka palju teiste heliloojate oopereid. Sagedasemaiks autoriks oli Domenicio Cimarosa. Oma esimese oratooriumi, ,,Tobia tagasitulek," kirjutas Haydn oma ooperiloomingu kõrgajal. Kuulsaim ja tähtsaim oratoorium
Prantsusmaal kirjutas tavapäraseid, aga huvitavaid teoseid Cherubini (2 reekviemi). Berlioz lähtus samuti liturgilisest tekstist, aga lähenes kontsertlikult-ooperlikult, tohutud esituskoosseisud (Suur surnumissa, kindral Damrémonti mälestuseks Invaliidide kirikus esitamiseks mitusada lauljat, 5 orkestrit, 8 timpanimängijat; suure koossesiuga on ka Te Deum). Itaalias mõjutas kirikumuusikat lisaks Palestrinale ooper, ja ooperlikke jooni leidub Rossini, Donizetti kirikumuusikas ja Verdi Reekviemis (esiettekanne 1874 Milano toomkirikus; poeet Manzoni mälestuseks). Cecilianism. (Termin lähtub muusikute kaitsepühakust Püha Ceciliast.) C. on katoliku kirikumuusika uuendusliikumine 19. sajandil, mis lähtub Palestrinast ja gregooriuse koraalist. Selle liikumisega oli seotud Liszt, kuigi ametlikes kirikuringkondades ta püüdlusi eriti ei tunnistatud:
annaabi.ee 
