Tunded olid mõisusest tähtsamad, loodus, üksindus, revolutsioonid. Muusika oli emotsionaalne, laulva meloodiaga, keeruka harmooniaga ja kasutati rahvamuusika elemente,vormivabadust (hüljati klassikalised vormiskeemid), kontsertidel esitati ka eelmiste ajajärkude heliteoseid. Uued: programmiline (instrumentaalmuusika, millele helilooja on lisanud sõnalise selgituse heliteose sisu paremaks mõistmiseks) süit, progr.sümfoonia, operett, sümfooniline poeem, ooperizanr, soololaul, ballett. Uued pillid: tuuba ja saksofon. Tuntumad heliloojad: Edvard Grieg, Richard Wagner, Franz Schubert, Giuseppe Verdi, Pjotr Tsaikovski, Ferenz Liszt. Beethoveni loomingu üldiseloomustus Oli sakslane.Peamiselt instrumentaal, ka lüüriline, armastuseteemaline ja patriootlik, heroiline. Inspireeritud Haydeni ja Mozarti loomest. Peamiselt klaverimuusika Beethoveni looming (loetelu) 1. 32 klaverisonaati 2. 5 klaverikontserti 3. 1 viiulikontsert 4
pargiga. Hakati hindama itaalia ehitusmeistreid. Näiteks kavandas B. Rastrelli Peterburi Talvepalee, Peterhofi, Katariina lossi.Tallinna Kadrioru lossi arhitektiks sai itaallane Niccolò Michetti. Mitmekesisust lisas muusika. See oli oreli ja keelpillimuusika kõrgaeg.16. sajandi lõpul tekkisid orkestrid. Professionaalsete muusikute põhitööks sai esinemine õukonnapidustustel. Arenes välja kammermuusika. Sündisid ooperizanr,oratoorium, sonaat, süit. Vaimulik muusika taandus. Barokiajastu kuulsamad heliloojad on itaallased A. Corelli, A. Vivaldi ja A. Scarlatti, sakslased J. S. Bach ja G. F. Händel ning inglane H. Purcell. Kirev on ka barokkstiili nimetuse sünnilugu. Algselt oli sõna barokk juveliirikunsti termin (portugali keeles barroco "korrapäratu poolümmargune pärl"). Itaalia keeles tähendab barocco eriskummalist, tujukat. Et barokk märgib tegelikultabsurdi või groteski, sai barokk 18
loodi sisemise arenguga terviklikke stseene. ROMANTISM Monarhliku süsteemi lõplik lagunemine, demokraatlikud ideed hävitasid Heliloojad olid reeglina vabalooja seisundis, Klassikalise sümfooniaorkestri pillid said Kunstide sünteesi põhiideed väljendas ooperizanr. Põhivoolu esindajad: Franz Schubert, Robert 19. saj rahvusriikide tekke protsessi. lootes muusikatellimustele. Leingujärgselt tänapäevase kuju; vaskpillidele lisandusi Uute zanritena kerkisid esile: soololaul (tihti loodi Schumann, Fryderic Chopin, Johannes Viimane tervikliku esteetikaga kultuurisajand
ooperiteatrile. Kasutab kõiki suure teatrimaja võimalusi, ka kavas olevate teiste ooperite rekvisiite ja kostüüme, aga parodeerides, pöörab kõik pea peale. 16 peaosa (!), suur koosseis – kõik teevad ja kasutavad kõike valesti, teater on pea peale pööratud. Itaalias tegutses Luciano Berio (1925-2003), kes 1970 lõpetas ooperi ooperist pealkirjaga Opera – peen iroonia ooperi ja ooperiajaloo aadressil, kasutatakse lõike Monteverdi ooperi „Orpheus“ (1607) libretost: ooperizanr on nagu Eurydike – loojumine, allakäik. See liin on põimitud jutustusega Titanicu hukkumisest. Inglismaal tegutses ja tegutseb praegugi Peter Maxwell Davies (s. 1934). 1969. aastal valmis tal tsükkel „Kaheksa laulu hullule kuningale“: 1 solist (vaimuhaige kuningas George III) ja 4 instrumentalisti, kes istuvad linnupuurides, ühes keskses stseenis tahab kuningas neile laulmist õpetada. 1972. aastast pärineb ooper „Taverner“ -- inglise 16. sajandi heliloojast. 1972
Esialgu tundub nagu popmuusika, süvenedes leiab sügavamaid tahke. Oluline osa loomingust on filmimuusika. Kokku on kirjutanud muusikat rohkem kui 30 filmile. Kuulsaim filmimuusika "The Piano" ! Ta on kirjutanud ka instrumentaal-kontserte. Veel on ilmunud 13 teatrile loodud teost. "Mees, kes ajas oma naise segi kübaraga". On kirjutanud ka albumitäie muusikat jalgpallist. Soome Soome muusika sarnane Eestiga, kuid märksa avatun. Kaks sooem märksõna on ooperizanr ja sümfonism. Einojuhani Rautavaara Rahvusvaheliselt üks enim mängitud soome heliloojaid. On loomult romantik, isegi müstik. See avaldub teoste pealkirjades. Väga keeruline, vastuoluline ja stiilikirev helilooja. Varasemad tööd järgivad üsna äärmuslikku avangarsdismi. Siis aga hüper- romantiline suund. Lõpuks müstika. 80ndatest post-modernist, segab traditsioonilisi ja uudseid võtteid kokku. Üks lummavamaid ja kuulsamaid töid on "Cantus arcticus"
opera seria'ks. Üks opera seria tunnusjooni on tegevuse koondumine retsitatiividesse, samas kui aariates tegevus peatub ja keskendutakse ühele afektile. Iga stseen on omaette suletud tervik. Prantsuse muusikalises tragöödias seevastu oli tegevuse areng sujuvam, lõpetatud numbreid vähem, sündmustele reageerisid mitte ainult solistid, vaid ka koor. (Opera seria's esines koor enamasti ainult ooperi lõpus.) Õigupoolest oli prantsuse ooperizanr Mozarti taotlustele lähemal. Võiks öelda, et Mozart komponeeris oopereid nagu hea lavastaja, kes paneb karakterid laval elama ja hoiab alal pinevat arengutempot, pidades ühtlasi silmas tihedat seost lavategevuse ja muusika vahel. Juba esimeses vaatuses kuuleme, kuidas Mozart püüab edasirulluvat tegevuskäiku kajastada muusikas sujuvate üleminekutega retsitatiivi ja aaria, aaria ja järgneva stseeeni vahel. Kui isa soovitas laiendada retsitatiivset stseeni, milles Idomeneo kohtub
annaabi.ee 
