Ooper 19. sajandil Ooperi sünnimaa on Itaalia. Ooper oli 19. sajandil üks juhtivaid muusikažanre. Publiku huvi ooperi vastu oli vaga suur. Ooperis käidi rohkem kui sõnateatris. 19. Sajandi ooperi pealinn oli Pariis, kus olid kõige paremad tingimused ooperi ettekanneteks, esmajoones raha. Pariisist ooperitellimuse saamine tähendas, et helilooja on jõudnud rahvusvahelise tunnustuseni. ITAALIA Itaalias juhtis teatritruppi impressaario, kes üüris enda käsutusse teatri, koostas trupi ja tellis oopereid. Oopereid esitati seeriatena, see tähendab kavva võetud ooperit mängiti nii kaua, kui publikut jätkus. 19. Sajandi esimesel poolel oli tavaks, et helilooja müüs oma ooperi impressaariole, kusjuures honorari sai helilooja kätte alles pärast kolmandat etendust. Ooper
ebaõnnestunud: ta ei saanud ühtki tööpakkumist ega suuremat tellimust ning ta tühjendas vaid põhjalikult perekonna rahakotti. Samas lisas see reis Mozarti käekirjale küpse kunstniku poeetilisust ning süvenenud tõsidust. Tagasipöördumine Salzburgi oli Mozartile raske. Vahetult enne kojupöördumist kirjtas ta isale kirja, milles väljendus tõsist põlgust Salzburgi ja tema elanike vastu, kelle eluviis ja keel olevat Mozartile talumatud. 1780. aasta keskel sai ta kauaoodatud uue ooperitellimuse 5 Münchenist ja asus kirjutama elu tähtsaimat operia seria't ,,Idomeneo". Selle teose heroiline laad läheneb vanakreeka tragöödiale ning Mozart segas itaalia ja prantsuse ooperi maneere. 1781. aasta kevadel oli Mozart peapiiskopi saatkonna hulgas Viinis ja seal jõudis haripunkti tema konflikt patrooniga, mis lõppes Mozarti teenistusest vabastamisega. Mozart
töökohustusi jätta. Pariisis juhtus aga raskeim sündmus. Wolfgangi ema haigestus ja suri 3.juulil. Mozarti reis oli ebaõnnestunudmitmesmõttes: temaemasuri, tematööpakkumised lükati tagasi, teda tervitati mitmel pool külmalt ning ta ei saanud suuremaid tellimusi. TagasipöördumineSalzburgi oli Mozartileraske.ViimasedkaksaastatSalzburgisolid talle ka üsna sündmustevaesed, kuni ta 1780. aasta keskel sai kauaoodatud uue ooperitellimuse Münchenistja asuskirjutamaelu tähtsaimatopera seria´t ,,Idomeneo". Viin (1781-1791). 1781. aastakevadel oli Mozart peapiiskopViinis. Esimesedaastad Viinis olid Mozartile võrdlemisi rahulikud: ta andis klaveritunde, pidas oma esimesesuure autorikontserdi, esinesregulaarseltparunvan Swieteni juurespühapäevastelkontsertitel ning teisteski muusikasalongides.Nendeaastatetähtsaimteos oli 1782. aastajuulis edukalt lavale tulnud Singspiel ,,Haaremirööv"
Vastuolu piiskopiga kasvas iga aastaga ning 1777-78 reisis ta koos emaga, kuna isa Leopold ei söendanud oma kohustusi piiskopi ees jätta. Tema tee viis Mannheimi, kus ta armus 16-aastasesse sopranilauljasse Aloysia Weberisse, kellest ta tahtis teha tõelise primadonna, kuid isa vihane kiri lõpetas selle plaani. 1778. jõudsid nad pariisi, kus ta polnud kuigi suurt edu ning pealekauba suri ema juulis. Jõudes tagasi koju, olid järgnevad aastad üsna sündmustevaesed, kuni 1780 aastal sai ta ooperitellimuse ja asus kirjutama oma tähtsaimat opera seriat „Idomeneo“. III Viin(1781-1791) 1981. aastal oli Mozart peapiiskoppi saatmas Viinis ja seal jõudis haripunkti nende konflikt, mispeale Mozartist sai taas vabakutseline muusik. Nende aastate tähtsaim teos oli singspiel „Haaremirööv“. 1782. aastal ta abiellus Aloysia noorema õe Constanze Weberiga. 1786. aasta pühendas ta oma tähtsaime opera buffa „Figaro pulm“ loomisele
Giulio Caccini (ca. 1550 Rooma lähedal - 1618 Firenze) Eurydike Euridice Dramma per musica Libreto - Ottavio Rinuccini Firenze 1602 (5.12.), Palazzo Pitti, Stanze del Sig. Don Antonio Medici Proloog ja 3 pilti Tegelased: vt. Peri Erinev: Pluton on bass; Radamanto on bass. Orkester: Basso continuo 3. Claudio Monteverdi (1567 Cremona 1643 Venezia) Oli esimene nn. suurhelilooja. Alustas hiilgavat karjääri Mantuas, hertsog Gonzaga õukonnakapellis, hertsog esitas Monteverdile ka ooperitellimuse (arvatavasti Medicite pulmapeo eeskujul). Monteverdi näol oli tegemist suurima omaaegse madrigalikomponistiga, kes valdas kontrapunkti viimse detailini. Kui ta kogu oma tohutu teadmistepagasiga hakkas tegelema primitiivse muusikalise kõnega, tõi see kaasa tõelise murrangu selles valdkonnas. Erinevalt Caccinist ei pidanud Monteverdi kontrapunkti kuradisünnitiseks. Monteverdi jagas terve noodi kuueteistkümneks osaks. Kui neid eraldi mängida, sobib see kõige paremini viha väljendamiseks
annaabi.ee 
