Esialgse Piermarini projekti järgi oli hoones 2800 istekohta, 6 rõdu 260 looziruumiga ning orkestri ruumi ,mis mahutas 70 pillimeest. Peale II maailmasõda taasavatud hoones oli 3600 isekohta 5 rõdu 194 looziruumiga Praegu on hoones 2000 istekohta, saal on 6 meetrit lai ja 6 looziga kokku 27 meetrit kõrge. Istumisplaan Tänapäeval on La Scala teater üks juhtivamaid ooperi ja baletti teatreid maailmas ja on koduks La Sacala teatri kooridele, La Scala balettitruppidele ning La Scala teatri orkestrile. Teater on ühendatud ka kooliga, tuntud kui La Scala teatriakadeemia mis pakub proffessionaalset väljaõpet muusikutele, tantsijatele, näitlejatele, lava juhatajatele ja lava töölistele. La Scala balleti trupp on üks kuulsamaid kogu maailmas. Nende üks tuntumaid balletti etendusi on La Scala's Pink Floyd Ballet, mida on etendatud kogumaailmas alates 1972 aastast. Paljud maailmakuulsad tants...
Ooperi tegevus jaguneb: · pildid, vaatused, stseenid. Libreto on: ooperi, opereti või muu vokaalmuusikalise lavateose kirjanduslik alus. Ooper algab: avamänguga. Ooperi sünnimaa: Itaalia. Esimeseks ooperiks on: J. Peri ,,Daphne" Ajani, mil polnud veel ooperiteatreid, toimusid ooperietendused õukondades. 1637.a. avati esimene avalik ooperiteater Teatro San Cassoano Itaalias Veneetsias. * Itaalias hakati nimetama koomilist ooperit opera buffaks. * Ooperis võib kaasa teha ka balletirühm Igal aastal toimuvad Kuressaares ooperipäevad. Koor etendab ooperilavastustes rahvast. Väga populaarne ooper on G.Bizet' ,,Carmen", mis kuulub tänapäeval pea kõigi ooperiteatrite lavaklassikasse.
OPERA BUFFA 18. sajandi keskel tekkinud Itaalia stiilis koomiline ooper PROLOOG iseseisev sissejuhatav osa, eellugu EPILOOG järellugu Ooperi ajaloost Ooper tekkis 16. -17.sajandi vahetusel Itaalias. Esimeseks ooperiks maailmas oli 1597. aastal Firenzes lavastatud ''Daphnet'' Selle ooperi autoriks oli Jacopo Peri. Nimetus ,,ooper" võeti kasutusele 17.sajandi keskel, varem kasutati mõistet ''muusikaline draama''. Esimeste ooperite etendused toimusid esialgu õukondades. Avalikke ooperiteatreid hakati ehitama 17.sajandil, esimene ooperiteater rajati 1637.a. Veneetsias. Ooperi ,,isaks" peetakse heliloojat Claudio Monteverdit. Oopereid on läbi aegade kirjutanud järgmised heliloojad: Giuseppe Verdi, Wolfgang Amadeus Mozart, Ludwig van Beethoven Maailmakuulsad ooperid on: (autor ja teos) ,,Don Giovanni'' Wolfgang Amadeus Mozart, ,,Võluflööt'' Wolfgang Amadeus Mozart, ,,Carmen'' Georges Bizet. Maailmakuulsaid ooperilauljaid: Luciano Pavarotti, Maria Callas
silpnimetused, 100 aastat hiljem võeti kasutusele viis noodijoont. 4. Noodinimetused. Vastus: Tulevad püha Johannese vaimusilpidest. 5. Heliloojad. Vastus: 1) Francesco Landini- 14.sajandi välja paistvamaid heliloojaid. Pime orelimängija. 2) Giovanni Pierluigi da Palestina- 16.sajandi kogu Euroopas tuntuimaid heliloojaid. Ta kirjutas ka 500 vaimulikku teost ja 105 missat ning 100 madrigari. 6. Ooper. Vastus: Milano da Scala- kuulsamaid ooperiteatreid, kus kõik käivad ennast koolitamas. 16.sajandil tekkis ooper Firenzes. 1637.aastal Veneetsias avati esimene ooperiteater nimeks oli tal San Cassiano. Kokku oli 17 ooperiteatrit. 7. Instrumentaalmuusika. Vastus: Kuulsaimad viiulimeistrid on Stradivarid, Amatid ja Guarnerid. Kõige legendaarsem viiulimeister on Niccolo Paganini. Klaverisünd: 18.sajandi algul leiutas itaallane Bartolomeo Cristofori haamerklaveri, tänapäeva klaveri eelkäia. 9. Muusikud.
Klassitsismiaja olulisemad instrumentaalmuusikazanrid olid sümfoonia, kammersonaat, keelpillikvartett, instrumentaalkontsert. Klassikalise sümfooniaorkestri aluseks oli suur neljahäälne keelpillirühmI ja II viiulid, vioolad ning bassihäälena kontrabassid ja tsellod. Suur uuendus oli keelpillidele liidetud neljahäälne puupillirühm (flööt, oboe, klarnet ja fagott). Euroopa suurimad muusikakeskused võisid endale lubada avalikke ooperiteatreid mist needki tegutsesid kõrgaadli rahalisel toel ja vastasid tema kunstimaitsele. Seega peegelduvad 18. sajandi keskel ooperis toimunud stiilimurrangus ka valgustussajandi sotsiaalsed muutused. Tema peamine idee oli seada lavamuusika draama teenistusse: poeetilisest tekstist juhinduv muusika peab realistlikult peegeldama laval ja tegelaste hinges toimuvat. Ta loobus ooperi traditsioonilisest ülesehitusest ning lõi ulatuslikke muusikalisi stseene,
maailm O. eelkäijaks- tragöödiad, mitmesugused müsteeriumid, madrigalkomöödiad. Maailma 1. ooperiks peetakse Jacopo Peri,,Daphne't", mis lavastati Itaalias Firenzes, teos lähtus v-kreeka tragöödiast. 17 . saj-l hakati ehitama avalikke ooperiteatreid, esimene taoline rajati Veneetsias 1637 aastal. Seni oli ooper esinduslikuks sündmuseks vaid õukonnas, nüüd võis osa võtta igaüks, kellel oli raha. Barokkooperile (17.saj.-18.saj.I pool) oli iseloomulik rikkalik ja toretsev lavakujundus ning suured esinejate koosseisud. Kunstivooluna avaldus B muusikas kõige eredamlt lavateostes. Sel perioodil kujunesid välja ooperi avamängu tempod ja muusikaline vorm.Hilisbaroki nimekamaks ooperimeistriks on Jean-Philippe Rameau
• Tihti kõlab ooperis ka koor, mis etendab lavastuses rahvast. • Ooperis võib kaasa teha ka balletirühm. OOPERI AJALOOST 1598.a. lavastati Itaalias Jacopo Peri (1561-1633)ooper “Daphne”, mida peetakse esimeseks ooperiks maailmas. Esimestes ooperites oli kõige tähtsam tekst, muusika vaid ilmestas seda. Laul oli kõnelähedane, saadet mängis vaid paar instrumenti. Etendused toimusid õukondades. 17.saj. hakati ehitama avalikke ooperiteatreid. Esimene rajati 1637.a. Veneetsias Ooperi “isaks” peetakse helilooja Claudio Monteverdit (1567-1643). MAAILMAKUULSAID OOPEREID. Claudio Monteverdi, “Orfeus” Georg Friedrich Händel, “Julius Caesar”, “Herxes” Wolfgang Amadeus Mozart, “Figaro pulm”, “Võluflööt” Gioacchino Rossini, “Sevilla habemeajaja” Richard Wagner, “Lendav hollandlane” Mihhail Glinka, “Ruslan ja Ludmilla” Modest Mussorgski, “Boriss Godunov”
perioodil itaalia keeles. Ka prantsuse ooperi loojaks on rahvuselt itaallane Jean-Bapiste Lully (1632 1687). Nimetus ooper võeti kasutusele 17.saj. keskel (barokk), varem kasutati "muusikalise draama" mõistet. Esimestes ooperites oli kõige tähtsam tekst, mis põhines valdavalt antiikmütoloogial. Laul oli kõnelähedane, saadet mängis tihti vaid paar instrumenti. Etendused toimusid esialgu õukondades ning laiem publik jäi nendest ilma. 17. saj. hakati ehitama avalikke ooperiteatreid, esimene taoline rajati 1637. a Veneetsias. Ooperilavale hakkas ilmuma satiir hakkas kujunema koomiline ooper. Ooperist sai väga armastatud zanr. Ainuüksi Veneetsias oli 17. saj. lõpul 16 ooperiteatrit. Kuigi ooperilaadseid teoseid loodi juba varem, peetakse ooperi isaks heliloojat CLAUDIO MONTEVERDI (1567 1643) oma teosega 1607 "Orpheus" Tema teostes sai muusika esmakordselt sõnast olulisemaks. Pärast Monteverdit lõi Napolis mõjuvõimsa
Leipzigi. Ta oli õpetaja koolis, linna muusikadirektor ja ta pidi oma lapsi kasvatama. 14. Mis otstarbeks lõi klahvpillidele muusikat? L Et õpetada nende kaudu oma vanematele poegadele pillimängu ja kompositsiooni aluseid. HTK vihik klahvpilli õppimiseks 15. Millised olid Händeli kujunemise mõjutajad Ta harjutas noorena salaja kirikus organisti juures pilli; külastas Itaalias kõiki ooperiteatreid ja kohtus kuulsate heliloojatega; läks Londonisse, kus ta võeti kohe omaks ning ta sai palju tööpakkumisi. 16. Milline eriline kohtlemine langes talle sülle Londonis? Ta võeti inglaste ja kuninganna Anne poolt omaks ning ta sai Royal Academy of Music ideeliseks juhiks. 17. Nimeta Händeli 3 ooperit L ,,Rinaldo", ,,Xerxes", ,,Julius Caesar" 18. Too välja Bachi ja Händeli elust 2 veidrat kokkupuutepunkti
vaid partiide arvu, kuna basso continuo´t mängis vähemalt 2 pilli. Tähtsamad meloodiapillid olid viiul, oboe ja plokkflööt. Ooper Ooperi eelkäijad Euroopa suurimad olid vanakreeka tragöödiad, muusikakeskused võisid keskaegsed liturgilised draamad endale küll lubada avalikke ja müsteeriumid, renessansiaegsed ooperiteatreid, ent needki õukonnaetendused ja tegutsesid peamiselt madrigalikomöödiad. kõrgaadli rahalisel toel ning Esimesed ooperid olid Jacopo vastasd selle kunstimaitsele. Peri `Daphne`(1597) ja Òrpheus Seepärast peegelduvad 18. ja Eurydike`(1600). Esimeseks Sajandi keskel ooperis suureks ooperiheliloojaks toimunud stiilimurrangus ka peetakse aga Claudio Monteverdit, kelle ooper
Ta tahtis nautida meditsiini asemel kultuuri. Seda ta ka tegi. Eriti meeldis talle Gluck ja seda nii isiksuselt kui ka loomingult. Gluckilt saadud muljete mõjul jättis Hecor metitsiiniõpingud, mille tulemusena läks ta tülli oma vanematega, kes jätsid poja ilma materiaalse toetuseta. See tõi omakorda kaasa võlad. Ta teenis elatist flöödi-ja solfedzotundide andmisega. Samal ajal sai ta ise õpetust Le Suer'i juures kompositsiooni alal. Tihti külastas ta ooperiteatreid ning kirjutas ka ise noote. 1826. aastal astus Berlois konservatooriumi Le Suer'i komopsitsiooniklassi. Sellest ajast sai tema iidoliks C.M. von Weber. Õppides konservatooriumis pälvis ta heliloojale määratud Rooma preemia. See võimaldas Hectoril kaks aastat Itaalias ja ühe aasta Saksamaal end tasuta täiendada. 5. detsembri 1830. aastal toimus Berloize esimese romantilise sümfoonia esmaettekanne Pariisi konservatooriumi väikeses saalis
madrigalkomöödiad. Vanakreeka tragöödiast lähtuva muusikalise draama elustas Jacopo Peri (1561-1633). 1598.a. lavastati Itaalias tema ooper "Daphne", mida peetakse esimeseks ooperiks maailmas. Nimetus "ooper" (it.k. opera- töö, teos) võeti kasutusele 17.saj. keskel. Esimestes ooperites oli kõige tähtsam tekst, muusika vaid ilmestas seda. Laul oli kõnelähedane, saadet mängis vaid paar instrumenti. Etendused toimusid õukondades. 17.saj. hakati ehitama avalikke ooperiteatreid. Esimene rajati 1637.a. Veneetsias. Ooperilavale ilmus satiir- hakkas kujunema koomiline ooper. Ooperi "isaks" peetakse helilooja Claudio Monteverdit (1567-1643). Tema teostes sai muusika esmakordselt sõnast olulisemaks. Barokkooperile (17.saj.-18.saj.I pool) oli iseloomulik rikkalik ja toretsev lavakujundus ning suured esinejate koosseisud. Hilisbaroki üheks nimekamaks ooperimeistriks on Jean-Philippe Rameau (1683-1764), kes on kirjutanud üle 20 ooperi. Klassitsismiajastul (18.saj
Ta sündis NYs 4-lapselises juudi perekonnas. Tema isa Morris Gershovitz oli 1890.emigreerunud Venemaalt USA'sse. Haridustee muusikuna jäi poolikuks ja oli ebajärjekindel. Õpingud katkevad korduvalt, sees pikad vahed, põhjuseks raha. Silmapaistvalt rolli G pianistlikus arengus mängis õpetaja Charles Hambitzer. Õpingud algavad 1913. Tolleaegne Ameerika muusika arenes omapäraselt ja selgelt erinevast Europpast. Baseerus šlaagritel (hittidel). Ei olnud ooperiteatreid, sümfooniaorkestrite võrku, ei antud kammerkontserte. Tolle aja kuulsaimad mehed Irvin Berlin, Jerome Kern, Cole Porter jpm, kes pm valitsesid kogu poppmuusikat. Õpetaja soovitusel asub G tööle noodikaupluses song-pluggerina ehk muusika tutvustajana laivis. (Ka laulis neid laule ise). 16- aastaselt võetakse tööle Remic Company noodikauplusesse "Tin Pan Alley". Tema kohustuseks on klientidele reklaamida noote ja laule. Töö muusikasalongides oli G'le hea kool ja andis hea muusikalise
Vaskpillirühma hakkas julgemalt kasutama alles Beethoven, kes liitis rühmaga ka tromboonid. Uued suunad ooperis Nii nagu barokiajastu muusikastiil avaldus kõige iseloomulikumalt ooperizanris, andsid ka valgustusajal muusikamaitse muutused end teravamalt tunda just ooperis. Ooper on alati olnud kalleim muusika- ja teatrizanr, seepärast oli see kuni 18. sajandi alguseni valdavalt seotud õukonnapidustustega. Euroopa suurimad muusikakeskused võisid endale lubada avalikke ooperiteatreid, ent needki tegutsesid peamiselt kõrgaadli rahalisel toel ning vastasid selle kunstimaitsele. Seepärast peegelduvad 18. sajandi keskel ooperis toimunud stiilimurrangus ka valgustussajandi sotsiaalsed suundumused. Sajandi algul valitses Euroopas ( v.a. Prantsusmaa) itaalia tõsine ooper (opera seria). 1720. ja 1730. aastatel oli selle zanri väljapaistvaim esindaja kahtlemata Londonis tegutsenud Georg Friedrich Händel. Seega polnud ka Händeli juhitud ooperiteatri pankrott 1728. aastal mitte
liitis rühmaga ka tromboonid. Uued suunad ooperis Nii nagu barokiajastu muusikastiil avaldus kõige iseloomulikumalt ooperižanris, andsid ka valgustusajal muusikamaitse muutused end teravamalt tunda just ooperis. Ooper on alati olnud kalleim muusika- ja teatrižanr, seepärast oli see kuni 18. sajandi alguseni valdavalt seotud õukonnapidustustega. Euroopa suurimad muusikakeskused võisid endale lubada avalikke ooperiteatreid, ent needki tegutsesid peamiselt kõrgaadli rahalisel toel ning vastasid selle kunstimaitsele. Seepärast peegelduvad 18. sajandi keskel ooperis toimunud stiilimurrangus ka valgustussajandi sotsiaalsed suundumused. Sajandi algul valitses Euroopas ( v.a. Prantsusmaa) itaalia tõsine ooper (opera seria). 1720. ja 1730. aastatel oli selle žanri väljapaistvaim esindaja kahtlemata Londonis tegutsenud Georg Friedrich Händel. Seega polnud ka
kaunitar"), klaveri-, kammer- ja vokaalmuusika. Uusajal valitses ilmalik muusika, keskajal vaimulik. Muusikas vallandus emotsionaalsus. Arenes homofooniline muusika (mitmehäälsus, kus domineerib meloodia hääl, teised saated moodustavad saate.) Uusaeg sai suurteoste ajastuks. Ooper, ballett instrumentaalmuusika - kõik need jooned ei pääsenud maksvusele kohe uue ajastu alguses. Muutusid ka muusika propageerimise võimalused, hakati kasutama avalikke kontsertsaale ja ooperiteatreid. Muusika läbis kolm stiiliperioodi: 1. Barokk 17.saj 18.saj I pool 2. Klassitsism 18.saj II pool 19.saj algus 3. Romantism 19.saj 20.saj Barokk Koos eksisteerisid vana ja uus kunst. Jätkus vaimuliku koorimuusika arenemine, kuid üha enam arenes ilmalik muusika. Püsis huvi vokaalmuusika vastu, kuid kasvas ka instrumentaalmuusika tähtsus. Tekkisid uued meloodia tüübid: 1) Dramatiline meloodia pingeliste tunnete ja paatose väljendamiseks.
annaabi.ee 
