riietatud 18. sajandi õuedaamid ja kavalerid." Lihtsus, tõde ja loomulikkus need on kolm suurt kauniduse põhimõtet, mille järgimist nõuab iga kunstiteos," kirjutas C.W.Gluck ja see sai ka tema teoste aluseks. Kui ooperid sündisid renessansiideede õitsenguperioodil, siis eksimatult tema peateel aitasid püsida tal Prantsuse revolutsiooni kuulutajate vabaduse, võrdsuse ja vendluse ideed. C.W.Gluck valdas hästi erinevate maade ooperistiile ja suutis need edukalt ühendada ühte uudsesse stiili. See oli iseloomulik juba klassikalisele stiilile. Ta looming kandis ka teatud piiratuse pitserit. Näidates peamist ja olulist oma kangelastes, ei avanaud ta neid kogu täiuses ja kordumatus individuaalsuses, ei andnud neile täielikku psühholoogilist iseloomustust. Siit ka tema tegelaste teatud abstraktsus. Neis otsekui kehastusid inimese ühed või teised omadused, nagu ausus, südikus, ustavus oma ideaalidele ja muu seesugune
hinges toimuvat. Esimene tuntum reformija ja helilooja oli Christoph Willibald Gluck (1714-1787), kes püüdis orkestrisaatega aariat (ulatuslik soolonumber koos saateorkestrtiga) ja retsitatiivi (aariale eelnev kõnelaul) ühendada dramaatiliseks kõnelauseks. Gluck muutis ooperi avamängu draama vahetuks osaks. Tema avamängud juhatavad vahetult sisse esimese stseeni. Gluck valdas hästi erinevate maade ooperistiile ja suutis need edukalt ühendada ühtesse uudsesse stiili. See oli iseloomulik kogu klassikalisele stiilile- muusika ei vaja rahvuslikke stiile, vaid üht mõistetavat väljendust. Tuntuim ja ajastule omasem on Gluck`i loodud ooper ,,Orpheus ja Eurydike“ III vaatus, aaria ,,Che faro senza Euridice“. Koos Ranierin de`Calzabig´iga kirjutasid nad balleti ,,Don Juan”, millest sai oluline reformija balletiajaloos. Christoph Willibald Gluck – klassikalise ooperi reformija.
algust.1762 tuli Viinis lavale nende esimene ooper "Orpheus ja Eurydike", mis sai omakorda ooperireformi alguseks.Gluck killustas ooperi üksikuteks etteasteteks ja aariateks ning lõi ulatuslikult muusikalisi stseene. Ta püüdis orkestrisaatega retsitatiivi ja aariat ühendada dramaatiliseks kõnelauluks. Ooperi avamängu püüdis ta muuta draama vahetuks osaks. Tema avamängud juhatavad vahetult sisse esimese stseeni. Gluck valdas hästi erinevate maade ooperistiile ja suutis need edukalt ühendada ühte uudsesse stiili. See oli iseloomulik klassikalisele stiilile- muusika ei vaja rahvuslikke stiile, vaid üht mõistetavat väljendust. Wolfgang Amadeus Mozart Wolfgang Amadeus Mozart (ristinimi Joannes Chrysostomus Wolfgangus Theophilus Mozart; 27. jaanuar 1756 Salzburg 5. detsember 1791 Viin) oli austria helilooja, Viini klassikalise koolkonna
1762 tuli Viinis lavale nende esimene ooper "Orpheus ja Eurydike", mis sai omakorda ooperireformi alguseks.Gluck killustas ooperi üksikuteks etteasteteks ja aariateks ning lõi ulatuslikult muusikalisi stseene. Ta püüdis orkestrisaatega retsitatiivi ja aariat ühendada dramaatiliseks kõnelauluks. Ooperi avamängu püüdis ta muuta draama vahetuks osaks. Tema avamängud juhatavad vahetult sisse esimese stseeni. Gluck valdas hästi erinevate maade ooperistiile ja suutis need edukalt ühendada ühte uudsesse stiili. See oli iseloomulik klassikalisele stiilile- muusika ei vaja rahvuslikke stiile, vaid üht mõistetavat väljendust. · Viini klassikud Viinis 18. saj. II poolel ja 19. saj I veerandil tegutsenud heliloojad J.Haydn, W.A.Mozart ja L.van Beethoven. Neid mõjutasid valgustusajastu humanistlikud vaated. L.van Beethovenit innustasid ka Suure Prantsuse rev-i ideed. Viini klassikute loomingus kujunesid
annaabi.ee 
