Ooper ''Carmen'' Georges Bizet'i kirjutas ooperi ''Carmen''. Etendus oli nelja vaatuseline, oli kaks vaheaega. Lavastaja oli Inglismaalt pärit, Walter Sutclife ja Dirigeeris Risto Joost. Esitatud palad lauldi prantsuse keeles. Istusime 1. rõdu peal, seega oli näha kõike : orkestrit, dirigenti, eestikeelseid subtiitre, lava ja näitlejaid. Ooperisaal oli täis, vaid mõned kohad olid vabad. Teose helilooja, Georges Bizet, oli prantsuse helilooja, kes elas 19. sajandil. Ta sündis Pariisis, tema isa oli lauluõpetaja ja ta ema oli pianist, emalt ta saigi klaverimängu algõpetuse. Eriti andeka lapsena võeti ta juba kümneaastaselt mainekasse Pariisi Konservatooriumi. Bizet õppis seal komponeerimist ja klaverimängu. ''Carmen'' on ta enimtuntud teos, mis põhineb Prosper Merimee samanimelisel novellil 1846. aastast
" Arhitektuur · keelas baroki ära · välditi itaalialikke liialdusi · klassitsistlik suund · püüti jäljendada antiiki FRANQOIS MANSART 1598-1666 · arendas edasi renes.ajastu katusearhitektuuri traditsiooni o nii sünnib katusekorrus mansardkorrus peatiib suunatud aia poole, külgtiivad piiravad õue o Versailles` lossi ehitamine (vana jahilossi ümber) o eluruumid 1500 inimesele, väike kirik ja ooperisaal o aiapoolse fassaadi projekteeris Jules Hardouin-Mansart 72m pikkune Peegligalerii pargi kavandas Andre`le Nôtre (a(n)dree lönootr) puudel ja põõsastel geom.kuju paviljonid, skulptuurid, purskaevud Louvre`i idafassaad - CLAUDE PERRAULT range kolonnaadiga fassaad eeskujuks paljudele järgnevatele ehitistele
aiakaunistustena). u. 1720-u.1770 2. Ruumid muutusid väiksemaks ja hubasemaks, heledad paneelid ja peeglid, õrnad kaunistused. Kaunistused ebasümmeetrilised. 3. Orvand-sopilise kujuga keskus, mida ümbritsevad nikerdatud kaunistused Kasutati tubade ja peeglite kaunistamisel. 4. markiis de Pompadour-kuningas Louis XV armuke, nõustas kuningat kultuuriküsimustes. Väljapeetus ja elegants. 5. Jacques Ange Gabriel-projekteeris Elysee palee, Versailles lossi ooperisaal, lossike Väike Trianon.-peetakse sedöövriks, erakordselt harmooniline ja täiuslik. Suursaavutus- Pariisi keskne väljak-Concorde`i väljak. 7. Pastellmaal-pehme kriiditaolise värvipulgaga maalitud, heledates toonides, salapärase meeleoluga maastikutaustad, kujutati enamasti jõudeelu ja lõbustusi. Tihti lambuririietes aadlikud. 8. Kuulsaimaks peetakse Antoine Watteaud, kelle maalid on graatsilised, samas on meeleolu kurblik ja igatsev. Maalis pidustusi pargimaastikes. 9
Louis XIV oli kutsutud lossi avapeole. Oli kade ja lasi lossi peremehe vangi panna. Ta oli sellest lossist jahmunud. 17. saj. suurimate ehitiste hulka kuulub Versailles' loss. Louis XIV käsul ehitati endine väike jahiloss ümber grandiooseks ansambliks. Ümberehituse peameistriks oli arhitekt Jules-Hardouin- Mansard(1646-1708). Tema kavandas 72 m. pikkuse pildigalerii Versailles' lossis. Maalide autor oli Charles Le Brun. Lossis pidi saama elada 1500 inimest, oli ooperisaal ja väike kirik. William Hogart inglise barokk, maalikunstnik. "Moodne abielu" 12. ptk Rokokoo 18. saj. Prantsusmaa. Umb. 1720-1770. Rokokoolik sisekujundus 18. saj. stiilis ehitatud hoonete interjööridest kaob raskepärasus ja rangus. Seinu katavad õhukeste liistudega ümbritsetud puupannood. Raamiga piiratud pind e. seinatahveldis. Õrnades toonides maalingud, arvukalt peegleid, gobeläänid ning lillelised tapeedid. Gobelään pildiga pind
Louis Le Vau 1612-1670 · projekteeris rahandusministrile Vaux-le-Vicomte lossi, lossi aia planeerija oli Andre le Norte, lossi omanik pandi korruptsiooni ettekäändel vangi · Versaille's loss, Louis 14. käsul ehitati endine jahiloss ümber ansambliks - suursugune ehitis, ümberehitamise peaarhidektiks oli Jules Hadouin-Mansard (Francois oli tema vanaonu), tema kavandatud oli ka 72m pikkune Peegli Salong, ovaalne medaljon, kuninglik Ooperisaal, väikene kirik (grott- looduslik koobas) · Talvepalee 12. peatükk Rokokoo sisekujunduses · 18 saj. stiilis ehitatud hoonete interjööridest kaob raskepärasus ja kangus · seinu katavad puupannood - raamiga piiratud pinnad, õrnades toonides maalingud, lillelised tapeedid, gobeläänid - vaibad. · palju peegleid, sageli asetatud teineteise vastu ja vahele pandi küünlad, et tekiks muinasjutuline vaatepilt.