mängisid siis kui laval oli rõõmsam ja õrnem temaatika, koos teiste puhkpillidega andis see lavastusele juurde värvikust ja iseloomu. Muusika oli pigem lustlik ja lapselik. Kuna balletis ei räägita, siis just muusikaline osa oligi just nagu tegelaste ja olukorra meeleolu kirjeldus. Muusikalise osa esitas Soome Rahvusooperi Sümfooniaorkester (The Orchestra of the FNO). On suurim orkester soomes. Orkester on asutatud 1964. Aastal ja pärast kolimist uude ooperimajja 1993. aastal on nende liikmeskond kasvanud 111-ne liikmeni. Algse looga truuks jääva balleti visuaalse külje on kujundanud Rootsi professionaalide meeskond. Ligi 50 aastat kestnud karjääri jooksul on Põhja-Rootsist pärit kostüümikunstnik Ann-Mari Anttila loonud kostüüme mitte ainult ooperitele ja ballettidele vaid ka Rootsi televisiooni STV lavastustele. Lavakunstnik Bo-Ruben Hedwall õppis Stockholmi Kõrgemas
Tegelikult said selles muusikalis kokku palju selliseid artiste, keda kuskil mujal koos ei näe. Seltskond oli niivõrd kirju, et iga hetk selles etenduses oli põnev ja kaasahaarav. Ma pole varem lugenud ega huvi tundnud sellise etenduse vastu nagu ,,Ooperifantoom". Alguses oli kogu sisust raske aimu saada. Tegelaskujud olid juba niigi võõrad. Mida aeg edasi, seda huvitavamaks ja arusaadavamaks see muutus. Selle muusikali lühikokkuvõte oli selline: Üks maatüdruk oli saadetud kuulsasse ooperimajja laulmist õppima, aga kuna just endine direktor vallandati, oli sellele kohale asunud uus mees koos oma uhke naisega. Loomulikult polnud direktori naine sellega nõus, et ooperimajas hakkaks õppima mõni tütarlaps, sest tema pidi jääma parimaks lauljaks. Seega lubas naine tal jääda garderoobide korrastajaks. Väike tütarlaps oli sellegi üle väga uhke, sest tema jaoks oli suur sündmus üldse ooperimajas viibida. Kui ühes üle tee asuvas baaris korraldati lauluvõistlus, kuulsid kõik
Anna Maria, kes suri nelja aastaselt difteeriasse ning Anna Jutine, kellest sai skulptor. Esimese tütre surm mõjus Mahlerile väga rängalt ning samal aastal diagnoositi tal ka südamehaigus ja ta oli sunnitud piirama oma liikumist. Ooperimajas viis tema sihikindlus kunstiküsimustes selleni, et ta tekitas endale vaenlasi ning ka ajakirjandus ei suhtunud temasse hästi. Ta lahkus ooperist ootamatult 1907. aastal. Lõpliku tõuke lahkumiseks Viini ooperimajast andis kutse minna Metropolitani ooperimajja New Yorki. Mahler nõustus sinna minema üheks hooajaks. Kuigi ta oli väga populaarne rahva ja kriitikute seas kaotas ta juhatuse poolehoiu. Mahler läks tagasi Euroopasse, tema abielu oli naise truudusetuse tõttu kriisis. 1910. aastal sõlmis Mahler pikaajalise lepingu New Yorgi filharmooniaorkestriga, niisiis kolis perekond tagasi Ameerikasse. Pärast pikka ja nõudlikku kontserdihooaega New Yorgis, haigestus ta raskelt. Ta
6. · Mul on ühiselamus tuba esimesel korrusel, tulekahju puhuks. Arvestatakse, et nägemispuudega ei pruugi ma tuletõrjeredelit mööda alla saada. Sellega piirduvadki kampuse abiteenused puudega tudengile 1973. aastal.( Lk. 88) · Hea tunne on keppi käes hoida. Mu harjumine sellega läks vaevaliselt, kuid oli kokkuvõttes hädavajalik. (Lk. 199) · ,, Ma saan endale juhtkoera! Ja ma võin temaga igale poole minna- kas või Metropolitani ooperimajja!" · 1995. aasta juunis leian ennast koos Corkyga Juhtsilmades tagasi, sedapuhku juba ametis. Mind on pandud õppurite kuraatoriks. Minu töö seisneb pimedatega lävimises üle kogu maailma ning vastuvõtuprogrammi ja tervishoiu korraldamises. 7. Raamatu kirjutamise eesmärgiks on kindlasti edastada sõnum inimestele, et vaegnägemisega inimesel on äärmiselt keeruline elu ning ühiskond ei tohiks diskrimineerida, vaid peaks toetama puudega inimesi. 8
annaabi.ee 
