Barokk Üldiseloomustus · Kestis 1600-1750 · Monoodiline stiil juhtiv on üks meloodia, mida toetab harmoonia saade · Polüfooniat kasutatakse vabamal kujul · Valdavaks sai peamiselt kahe laadi (duur ja moll) kasutamine, mis olid üksteise suhtes kõige kontrastsema kujuga · Basso continuo · Tundeliste muusikaliste kujundite vastandamine samas loos · Kontsertstiili tekkimine, kapellide loomine ja tegevus õukondade ja kirikute juures · Avati avalikud ooperimajad · Staarikultus · Kasutatakse palju helimaali võtet Baroki sünnimaa on Itaalia, kus tegutses Firenze Camerata poeetide, kunstnike ja muusikute aristokraatlik ring, kus uuriti vanakreeka luulet ja draamat. Jõuti järeldusele, et seda kanti ette lauldes mõne pilli (kitara) saatel. Cameratalased püüdsid sellist teksti esitusviisi taaselustada ja kirjutasid deklamatsiooni-lähedases stiilis muusikat soolohäälele lauto saatel.
ulatub kammeransamblist sümfooniaorkestrini. Ooperi idee sündis 16. sajandi lõpul Firenzes. Esialgu oli tähtis tekst, mida ilmestas muusika. 17. sajandi ooper oli juba eelkõige muusikateos, milles voolavat meloodiat kaunistasid rohked keerulised käigud. Et ooperi juured ulatuvad kaugele sajandite taha, siis peab selles olema midagi sõnadega seletamatut, mis paneb lavastajaid ikka ja jälle lavale tooma samasid etendusi. Ikka ja jälle täidavad pealtvaatajad saalid ja ooperimajad. Asjatundjate arvates on ooperit on kerge armastada, sest ta on nii ilus ja tundeid täis. Ooperis tulevat end lihtsalt vabaks lasta ja kõik see muusika, täis emotsioone, mida pakutakse, vastu võtta. Essee pealkirjas olev küsimus paneb mind mõtlema ooperi olemusele nii sisult kui vormilt. Parim viis end sellega ääri-veeri siduda on kodused Saaremaa Ooperipäevad. Eeloleva aasta kultuuri tippsündmus meie saarel toimub juba 16. korda ja kuuldavasti pole kunagi
11 Tänapäevast leitud sarnasuste analüüs Nagu ma eelnevalt mainisin on tänapäeva ühiskonnas kõige rohkem märgata sambaid. Vanad kreeklased hakkasid neid esimestena kasutama ja lisasid need templitele ning altaritele, mis olid tähtsad paigad. Liikudes läbi ajaloo on sambaid kogu aeg kasutatud ja alati hoonetel, mis ei olnud lihtsalt tavalised elumajad. Need olid kas kirikud, kohtuhooned, ooperimajad jne.Vaadates sammastega maju jätavad need endast suursuguse, aukartust äratava ja väärika mulje.Näiteks võib tuua minu kodulinnast Tartu Ülikooli ja Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuse Riia tänaval. Sama on mõisahoonetega, kunagi ei ehitatud sambaid tähtsusetule hoonele, ikka sellele, mis oli oluline ja andis juba peale vaadates teada , et siin elavad tähtsad ja lugupeetud inimesed. Tänapäeval on hakatud sambaid lisama ka tavalistele elumajadele ja ikka sellepärast, et samba
ERSO RAM Hortus Musicus Tallinna Kammerorkester Eesti Filharmoonia Kammerkoor 6. Kontserdiorganisatsioonid (klassikalise muusika kontsertide korraldajad) Andres Mustonen Andres Uibo Eesti Kontsert Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Piia Tamm Kaja Põldroos Peeter Vähi Lembit Saarsalu Kadri Tali Eesti Kultuurikapital 7. kontserdipaigad, ooperimajad ,,Estonia" ,,Vanemuine" Kuressaare lossihoov Jõhvi kontserdimaja Pärnu Kontserdimaja 8. Eestis toimuvad muusikafestivalid (klassika, jazz, folk) Suure-Jaani festival Pärnu Ooperipäevad Klaaspärlimäng Saaremaa Ooperipäevad Tallinna Rahvusvaheline Orelifestival Tartu Jazz KontsertJazz KLAVER NYYD Eesti muusika kullafond NB! Kõik nimed peavad olema seotud klassikalise e
annaabi.ee 
