Ooperietenduse juures ei olnud midagi halba, kuid puudusid ka iseärasused, mis oleks selle eriliselt meelde jätnud. Lavastaja oleks võinud lugu veidi teistmoodi tõlgendada ja fantaasial lennata lasta. Niiviisi jääks see ooper publikule kauemaks mällu. Giuseppe Verdi oopereid tuntaksegi just tema suurepärase muusika järgi. Kuid see oleneb ju ka sellest, kes neid meloodiaid esitab. Käesoleva etenduse ooperilauljate esituses kõlasid Verdi lood suurepärast. Lisaks sellele, et nende hääled kõlasid vapustavalt, nad ka näitlesid väga hästi. Erinevate näoilmetega tõid välja oma emotsioone. Ilma muusikata oleks ooperi sisu jäänud arusaamatumaks, sest selle kaudu võib öelda rohkem kui sõnadega. See loob laval meeleolu. Näiteks kui terve orkester mängib, siis on laval tegevus rahutu ja kohati ka sünge. Pillide soolod aga toovad välja rahuliku, kui ka sõbraliku õhkkonna
Muidugi ei laulnud nad nii perfektselt kui näiteks kolleeg Jassi Zahharov, kuid neidki oli meeldiv kuulata. Loomulikult oli ka pisidetaile mis ei meeldinud, näiteks ootasin ma, et Rahvusooper Estonias on väga mugav ja meeldiv etendust vaadata, kuid päris nii see ei olnud. Toolidel oli veidi kitsas ja pika peale jäi kaelgi kangeks. Ning istudes kõige kõrgemal ja kaugemal ma mõnda üksikut lauljat tõesti ei kuulnud. Hea, et jooksid subtiitrid, mis aitasid minusugusel võhikul ooperilauljate sõnadest paremini aru saada. Üld kokkuvõttes siiski jään ootama oma järgmist ooperikogemust, ning loodetavasti oskan siis juba paremini võrrelda, et mis hea oli ja mis nii hea ei olnud. Kindlasti loodan veel ooperit vaatama sattuda!
muudatusi lavapeal toimuvasse kuigi tõsiselt ei suhtunud. Kui mugavalt istudes ei ole võimalik vabalt näha, siis huvi asja vastu hajub üsna kiirelt. Kolmandaks paigutati orkester orkestriauku. Eelnevalt olid kõik pillid paiknenud lava ees ja nende taga toimetavad ooperilauljad olid paratamatult varju jäänud. Ooperiauk oli aga suurepärane lahendus kerkinud probleemile. Publik sai jätkuvalt kuulda professionaalset elavat pillimängu, kuid samas ka näha ooperilauljate tegevust ja miimikat, mis aitas orkestri poolt ette kantavat muusikat paremini lahti mõtestada. Neljandaks võttis Wagner iga tegelase jaoks kasutusele juhtmotiivi, mis samuti hõlbustas tegevuse jälgimist. Juhtmotiiv tähendab orkestraalset tegelase iseloomustust , mis läbib kogu teost ja loob seesmise ütsuse, kõik see tingib aga orkestri suure osatähtsusese, viies tegevuse orkestrisse. Ooperilaulja pidi ennast samastama orkestri poolt esitatava muusikaga
orkestrikoosseisudele, teosed olid pikad. Teoste programm oli pigem ideelis-filosoofiline kui jutustav. Tekkis 19.-20. Saj vahetusel Saksamaal ja Austrias. Gustav Mahler ( Austria helilooja ) Juut Pärit Böömimaalt (Austria-Ungari tol ajal, praegu Tsehhi Peres oli palju lapsi, majanduslikult vähekindlustatud lapsepõlv mis põhjustas alandust. Erialase koolituse sai Viini konservatooriumis, kuid tuntust kogus enne maineka dirigendina. Muusikadirektor Viini Õukonnaooperis. Ooperilauljate ja orkesrantide seas despoot. Juut 1907 oli sunntiud lahkuma USA-sse, kus juhatas NY'is Metropolitan Operat ning oli NY Filharmoonikute muusikajuht. '' Traditsioon on lohakus '' hiigelpikad sümfooniad. LOOMING Looming jagunes kaheks : sümfooniad ja orkestrisaatega laulutsüklid. Sümfooniates kasutas vahetevahel vokaalsolisti või koori. Sümfooniad olid programmilised. Sarnased Beethoveni sümfooniatega. Orkestratsioonis on oluline roll tämbridramaturgial.
I koht XX rahvusvahelisel konkursil Logroños (XX Concurso Internacional de Logroño, Hispaania, 2002. USAst pärit tenor Ray M. Wade ,kes laulis Nadiri partiid ,tegi ooperidebüüdi Texase Fort Worth Ooperiteatris 1983. aastal. Teda on pärjatud mitmete nimekate auhindadega: esimene auhind rahvusvahelisel kuninganna Elizabethi nim. võistlusel (Queen Elizabeth International Music Competition for Singing, Brüssel, 1996), esimene auhind riiklikul Stewart Awards ooperilauljate võistlusel (Stewart Awards National Operatic Voice Competition, Oklahoma, 1994), esikoht VII Enrico Caruso nim. rahvusvahelisel võistlusel (Milano, 1992). Ta on võistluse ajaloos teine ameeriklane, kes on võitnud selle prestiizse auhinna. Teose tegevus toimub Tseilonis ja süzee räägib ühest armastusloost.Kaks sõpra Zurga (kalamees) ja Nadir (jahimees) armastavad ühte ja samat naist.Selleks et mitte muutuda vaenlasteks, lähevad nad oma sõprusest lahku
Sügavalt häiris mind ka eelmainitud raamatu ja ooperi erinevus – kui raamatus oli Margarete kõigest 16-aastane tüdruk, kellesse Faust hullupööra armunud oli, siis ooperis oli asi teistmoodi ning see lõi tekkinud kujutluspildi täielikult sassi. Samuti ei mänginud Fausti osatäitja minu jaoks välja raamatu karakterit, kes oleks Margarete heaks teinud ükskõik mida, vaid tundus natuke ükskõikne tema suhtes. Esinejate tase oli üldiselt aga suurepärane. Ooperilauljate ja kabareetantsijate etteasted olid eriti nauditavad. Lavastust oli raske jälgida ja mõista, sest jäin kogu aeg paralleele raamatust otsima. Arvan, et kui ma poleks Goethe teost paar nädalat varem lugenud, oleks kogu süžee veelgi arusaamatumaks jäänud. Stseenide vahetus ei olnud eriti sujuv ning kogu teos oli pigem osadeks jaotatud, kui ühtne tervik. Esinejad olid küll väga head ja kostüümid hästi läbi mõeldud, kuid üldpilt ja mulje
Ta läks õppima Saksamaale Karlsruhe Muusikakõrgkooli. Praegu õpib ta Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia magistrantuuris. Tuntuimad rollid: Tuhkatriinu (Rossini ,,Tuhkatriinu"), Maddalena (Verdi ,,Rigoletto"), Emilia (Verdi ,,Othello"), Diplomaat (Tüüri ,,Wallenberg"). Oliver Kuusik lõpetas 2006. aastal Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias magistrantuuri. On osalenud üle viieteistkümne suurvormi ettekandel ja on esinenud Euroopas ja Venemaal. Pälvis Klaudia Taevi nimelisel ooperilauljate konkursil III koha ja saksa muusika eriauhinna. 2006 sai Hendrik Krummi nimelisel lauljate konkursil I preemia. Tuntuimaid rolle: Don Ramiro (Rossini ,,Tuhkatriinu"), Don Ottavio (Mozart ,,Don Giovanni"), Fenton (Verdi ,,Falstaff"). Alates 2008. aastast on ta Rahvusooper Estonia solist. Uku Joller sai lauljadiplomi Eesti Muusikaakadeemiast ja õppinud ka Hollandis ja Suurbritannias. Ettekannete esitamisel on ta esinenud erinevates Euroopa riikides ja
Giovanni", Polidoro (Mozarti ,,Teeseldud lihtsameelsus") jpt. Muusikalilauljana on tema kuulsamateks rollideks Enjolras (Claude-Michel Schönbergi ,,Les Miserables", Cameron Macintosh Production). Hinnatud kammer- ja oratooriumisolistina on ta osalenud juba ligi kahekümne erineva suurvormi ettekannetel ning andnud kontserte nii Eestis, Lätis, Soomes, Rootsis, Norras, Venemaal, Saksamaal, Prantsusmaal kui ka Inglismaal. Oliver Kuusik on Klaudia Taevi nimelise V Rahvusvahelise Ooperilauljate konkurssi III preemia ja Saksa muusika eripreemia, Hendrik Krummi nimelise lauljate konkursi I preemia laureaat (2006), Eesti laulukonkursi Noor Laulja 2002 I preemia laureaat ning talle on omistatud ka Marje ja Kuldar Singi nimeline esikpreemia Noor muusik 2005. Terve kontserdi jooksul tõmbasid tähelepanu neli meest, kes moodustasid tsellokvarteti nimega C-Jam. Tsellokvartetis on ühendatud klassikaline keelpillikvartett, improvisatsiooniline big- band (kursiiv
1960ndaist alates olid juhtimisel alustas 1957. aastal Tallinna Riikliku keskseteks lavastajateks Mai Murdmaa Konservatooriumi juures tööd lava “Estonias” ja Ülo Vilimaa “Vanemuises”. kunstikateeder. Seal koolituse saanud noored Kõigi armastatud ja kõrgetasemeliste olid kandvaks jõuks Panso ja Draamateatri ühes näitlejate, ooperilauljate ning balletisolistide tipplavastuses “Inimene ja jumal” (“Tõe ja üleslugemine annaks pika, kuid teisel ajastul õiguse” ainetel, 1962). Ajastu vaimu avalduseks üles kasvanud lugeja jaoks väheütleva nimekirja. oli 1965. aastal Tallinna asutatud Noorsooteater. Erandi võiks teha neile, kes juba eluaegu