Ludwig van Beethoven 3. Sonaadi-vorm on muusikavorm, mille skeem on: sissejuhatus, ekspositsioon (teema tutvustus), töötlus (teema arendus)+kulminatsioon, repriis (teema esitlus algkujul), kooda (lõpuosa). Kasutatakse tsüklite kiiretes osades, aeglastes osades, ooperiavamängudes. Eelkõige instrumentaalvorm, kuid esineb mõnikord ka vokaalmuusikas (ooperiaariad, missade Kyrie-osad). 4. Sonaaditsükkel on mitmeosaline teos, milles vähemalt üks osa on sonaadivormis. I osa kiire (allegro, tihti sonaadivormis) II osa aeglane (andante, adagio või largo) III osa tantsuline (menuett) IV osa kiire (tihti rondo) 5. Sonaat on soolopillile kirjutatud sonaaditsükkel. 6. Kõik on klassitsismi ajastu muusikazanrid, mis on mood. üksteisest.
Ooperite kangelasteks olid ühiskonna poolt põlatud inimesed ning nende traagiline saatus. Verdi otsis oma ooperite aluseks kirjandusteoseid, mis sisaldaksid tugevaid konflikte ja karaktereid. Et Itaalia publik polnud sellisteks ooperiuuendusteks valmis, vilistati "Traviata" esietendusel välja ning siitpeale korraldas Verdi kõigi oma järgnevate ooperite esietendused välismaal. Seal suhtuti tema taotlustesse hoopis mõistvamalt.Verdi oli suurepärane meloodiameister. Paljud tema ooperiaariad kujunesid Itaalias peaaegu et rahvalauludeks. Verdi oskas sellega aga arvestada näiteks olevat ta Hertsogi laulu ooperist "Rigoletto" viinud teatrisse alles päev enne ooperi esietendust, et see ülemäära vara rahva hulgas liikvele ei pääseks 16. Milles seisnes Richard Wagneri ooperireform? Wagner loobus ooperimuusika jagamisest numbriteks, st aariateks, retsitatiivideks, ansambliteks, ja suundus järjest rohkem katkematult kulgeva muusika kirjutamisele
ümbermõtestatud sõnadega: "Kontsert, see olen mina." 17. Transkriptsioonid, parafraasid. Lisaks klaveriliteratuurile esitas Liszt oma kontsertidel ka transkriptsioone, parafraase ja fantaasiaid soololauludest, ooperiaariatest, avamängudest ja ansamblitest, sümfooniatest, keelpillikvartettidest, klaveritriodest. Selles eesmärgiks oli vähetuntud, kuid väärtuslike teoste propageerimine (näiteks Schuberti ja Schumanni laulud, Wagneri ooperiaariad, osad Berliozi sümfooniaist). 18. Orkestraalsuse taotlus Iseloomulikuks jooneks oli klaveri orkestrile lähendamise püüe. Selle taotluseks oli orkestraalse kõla saavutamine kasutades mitmesuguseid võtteid. Parema pedaali abil pannes meloodia helisema, vabastas ta käed laiakõlalise saatefaktuuri improviseerimiseks kas arpedzode, ulatuslike passaazide või akordide näol. Teiseks taotluseks oli üksikute orkestripillide tämbrite järeleaimamine. Ühel korral
tämbriga baritonihääle, sügava musikaalsuse, kordumatu näitlejaande ja meheliku välimuse. Ta mängis hästi klaverit ja valdas mitmeid keeli, mis tulid esitatavate laulude juures kindlasti kasuks. Eesti keele kõrvalt rääkis ta vabalt vene, saksa, soome, prantsuse ja itaalia keelt. Minnes kontserdireisile võttis ta pea alati kavva ka publiku emakeelse laulu.Üldse kuulus ta kontserdikavva üle 500 laulu. Tihti koostas ta oma kontsertide kava väga erinevatest zanritest. Kõrvuti seisid ooperiaariad ja rahvalaulud, levilaulud, romansid ja operetimeloodiad. Georg Otsa hääl ei olnud täiuslik, kuid sihikindel ja tark töö oma instrumendiga viis tema kunsti täiuseni. Tema lauljatee oli pidev enesetäiendamise tee. Ta oskas väärikalt elada ja parimas meheeas raskest haigusest murtuna, ka surra. Kasutatud kirjandus: 1)''Georg Ots'' NSV Liidu rahvakunstnik Kaja Irjas, Tallinn Perioodika 1984 2) http://www.otsakool.edu.ee/mine.php
"Kontsert, see olen mina." 2. Repertuaar. Kõige enam armastas Liszt romantilise ajastu muusikaliteratuuri. Klassikutest mängis ta Bachi ja Beethovenit. Peale klaveriliteratuuri esitas Liszt oma kontsertidel veel transkriptsioone, parafraase ja fantaasiaid soololauludest, ooperiaariatest, avamängudest ja ansamblitest, sümfooniatest, keelpillikvartettidest, klaveritriodest jne. Eesmärgiks oli vähetuntud, kuid väärtuslike teoste propageerimine (Schuberti ja Schumanni laulud, Wagneri ooperiaariad, osad Berliozi sümfooniaist jne.). Lisaks kõigele esitas Liszt oma kontsertidel improvisatsiooni publiku poolt antud teemale. 3. Orkestraalsuse taotlused. üheks tolle ajastu pianismi iseloomulikumaks jooneks oli klaveri orkestrile lähendamise püüe. Milles väljendusid tema orkestraalsuse taotlused? A. Orkestraalse kõla saavutamiseks kasutas ta mitmesuguseid võtteid. Pannes parema pedaali
" Kõige enam armastas Liszt romantilise ajastu muusikaliteratuuri. Klassikutest mängis ta Bachi ja Beethovenit. Peale klaveriliteratuuri esitas Liszt oma kontsertidel veel transkriptsioone, parafraase ja fantaasiaid soololauludest, ooperiaariatest, avamängudest ja ansamblitest, sümfooniatest, keelpillikvartettidest, klaveritriodest jne. Eesmärgiks oli vähetuntud, kuid väärtuslike teoste propageerimine (Schuberti ja Schumanni laulud, Wagneri ooperiaariad, osad Berliozi sümfooniaist jne.). Lisaks kõigele esitas Liszt oma kontsertidel improvisatsiooni publiku poolt antud teemale. Orkestraalse kõla saavutamiseks kasutas ta mitmesuguseid võtteid. Pannes parema pedaali abil meloodia helisema, vabastas ta käed laiakõlalise saatefaktuuri improviseerimiseks kas arpedzode, ulatuslike passaazide või akordide näol. Võrreldes mahuka klaveriloominguga on Liszti orkestriteoste arv tunduvalt tagasihoidlikum
annaabi.ee 
