Iisaku kihelkonna põhjaosa Väike-Pungerja ümbruses kuulub aga tänapäeva Mäetaguse valda (V. Praust, 1999- 2009). Iisaku kihelkonnas paiknes kümme mõisat, millest üks oli kirikumõis, neli rüütlimõisast peamõisat koos nelja kõrvalmõisaga ning üks poolmõis. Neile lisandus veel ka üks karjamõis. Kümme mõisa, mis asusid Iisaku kihelkonnas on järgmised: Iisaku kirikumõis (Pastorat Isaak), Iisaku (Isaak) rüütlimõis, Kauksi (Kauks) rüütlimõis, Oonurme (Onorm) Tudulinna kõrvalmõis, Permisküla (Permesküll) Pagari kõrvalmõis, Pootsiku (Potzik) Iisaku kõrvalmõis, Rannapungerja (Ranna-Pungern) Pagari kõrvalmõis, Tudulinna (Tuddolin) rüütlimõis, Tärivere (Terrefer) rüütlimõis, Uhe (Uhhe) Poolmõis, kuni 1874. aastani rüütlimõis (V. Praust, 1999-2009). 3.01 Iisaku kirikumõis (Pastorat Isaak) Esimese Iisaku kiriku ehitamisaastat ei teata kuid teatakse, et see oli ehitatud puust. Algselt oli
Isased lendoravad liiguvad ringi arvatust laiemal alal ning vahetavad üsna sageli oma päevast varjepaika napi ajaga on raadiosaatjatega varustatud lendoravad nende uurijatele olulist teavet lisanud. Märtsikuus lubas lendoravaekspert Uudo Timm KIKist saadud toetuse toel viiele lendoravale raadiosaatja selga panna, et nende esimese kategooria kaitsealuste loomade eluviisist raadiotelemeetrilise uuringuga rohkem teada saada. Tänaseks on kaks Oonurme metsadest püütud lendoravat juba mõnda aega uurijate teadmiste pagasit täiendanud. Timmi sõnul on senisest vähesest jälgimisest juba üsna palju uut huvitavat infot saadud. "Üks nendest isasloomadest on üsna suurel territooriumil ringi liikunud. Kui oleks ainult pabulate järgi hinnanud, mitme looma territoorium see on, oleks arvanud, et seal on vähemalt neli-viis looma. Tegelikult on üks ja seesama loom. See ei tähenda,
Jahitegevus on lubatud ainult kindlal perioodil. [] Muraka soostik on üks kuulsamaid muraka- ja jõhvikakasvupaikasid ning nende korjamine on lubatud. Soostikus leidub mitmeid erinevaid kaitsealuseid taime- ja linnuliike. Kaitseala kuulub üle-euroopalisse kaitsealade võrgustikku Natura 2000, mille eesmärk on tagada haruldaste või ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade kaitse. [] Soostiku külastamiseks on rajatud spetsiaalne matkarada, mille tinglik alguspunkt on Oonurme Külaseltsi poolt rajatud loodusõppekeskus, kus lisaks loodushariduslikele ekspositsioonile on võimalik teada saada raja kohta täiendavat infot. Rada on 23km pikk, millest Muraka looduskaitsealale jääb 3,6km. Seal on võimalik ka telkida ja lõket teha, kuid ainult selleks ettenähtud kohtadesse. [] Muraka looduskaitse eeskirja 2007. aasta määruse järgi on kaitseala peamine eesmärk kaitsta, säilitada, uurida ja tutvustada Eesti ühte suuremat loodusmaastikukompleksi Muraka
1) lendorava asurkondade olukorra hindamine Eestis tervikuna; 2) lendoravale sobivate biotoopide asustatuse hindamine Virumaal; 3) lendorava arvukuse hindamine püsivaatlusaladel. 20 2006. aastal kontrolliti lendoravate varasemate leiukohtade ümbruse metsi suuremas mahus Virumaal järgmistes piirkondades: Piilsi – Kodassaare (Lohusuu vald), Pikati – Kellassaare (Tudulinna vald), Oonurme (Tudulinna vald), Tagajõe (Tudulinna vald), Peressaare (Tudulinna vald), Koolma – Piilse (Maidla vald) ning Jalastu – Nüri (Sonda vald). 2007. ja 2008. aastal teostati lendorava seiret vastavalt lendorava seire programmile kolmes järgus: a)lendorava asurkondade olukorra hindamine Eestis tervikuna, kusjuures pöörati rohkem tähelepanu Virumaa piirkonnale b) lendoravale sobivate biotoopide asustatuse hindamine Virumaal;
1) lendorava asurkondade olukorra hindamine Eestis tervikuna; 2) lendoravale sobivate biotoopide asustatuse hindamine Virumaal; 3) lendorava arvukuse hindamine püsivaatlusaladel. 20 2006. aastal kontrolliti lendoravate varasemate leiukohtade ümbruse metsi suuremas mahus Virumaal järgmistes piirkondades: Piilsi Kodassaare (Lohusuu vald), Pikati Kellassaare (Tudulinna vald), Oonurme (Tudulinna vald), Tagajõe (Tudulinna vald), Peressaare (Tudulinna vald), Koolma Piilse (Maidla vald) ning Jalastu Nüri (Sonda vald). 2007. ja 2008. aastal teostati lendorava seiret vastavalt lendorava seire programmile kolmes järgus: a)lendorava asurkondade olukorra hindamine Eestis tervikuna, kusjuures pöörati rohkem tähelepanu Virumaa piirkonnale b) lendoravale sobivate biotoopide asustatuse hindamine Virumaal;
annaabi.ee 
