Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Oomega hüperon (0)

1 Hindamata
Punktid
Oomega hüperon
 
 
Hüperon
● Ehk Barüon
● kolmest kvargist koosnev liitosake, millel on 
veider lõhn. 
● tema koostises on vähemalt üks s- kvark  ega 
ole ühtegi teist lõhnaga kvarki (c-, b- või t-
kvarki) , siis nimetatakse teda hüperoniks..
 
 
Mis on s-kvark?
● up- tüüpi kvark, see tähendab, et tema isospinn 
on -1/2.
● Kvark- elementaarosakesed , mis osalevad 
tugevas vastastikmõjus
●  Kvargid  omavad värvilaengut 
●  Neutronid  ja prootonid koosnevad kvarkidest
 
 
● Kvarki iseloomustav kvantarv isospinn määrab 
ära, kas tegemist on
●  up-tüüpi kvargiga 
● või down-tüüpi kvargiga. 
● Isospinn (Iz) 1/2 on up-tüüpi kvarkidel (u-, s- ja 
b-kvark) 
● isospinn –1/2 on down-tüüpi kvarkidel (d-, c- ja 
t-kvark).
 
 
Oomega
● Sümbol-Ω
● Koostis- sss
● Seisumass Mv/c2(elektronvolt)- 1 672,45(29)
● Isopinn- 0
● Spinn- 3/2+
● Q( elektrilaeng )- -1
● S(veidrus)- -3
● c( sarm )-o
 
 
● B(põhjasus)- 0
● Eluiga s- 8,21 ± 0,11 × 10-11
● Lagunemisteed- Λ0 + κ– ( kiion )
Ξ0 + π–  (piion)
Ξ- + π0
 
 
 
 

Document Outline

  • Slide 1
  • Slide 2
  • Slide 3
  • Slide 4
  • Slide 5
  • Slide 6
  • Slide 7
Vasakule Paremale
Oomega hüperon #1 Oomega hüperon #2 Oomega hüperon #3 Oomega hüperon #4 Oomega hüperon #5 Oomega hüperon #6 Oomega hüperon #7
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-11-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 2 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Ttiikkerb Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Elementaarosakesed
14
docx

Elementaarosakesed

Elementaarosakesed Osakesed, millel puudub meile teadaolevalt alamstruktuur. Elementaarosakesi klassifitseeritakse nende spinni järgi. Spinn (tähis s) on elementaarosakese sisemine omaimpulsimoment (ka pöördimpulss ehk liikumishulga moment). Elementaarosakesed jagunevad kaheks fundamentaalklassiks: fermionid (mateeria osakesed) ja bosonid (jõu osakesed). Fermionid Osakesed, mis alluvad Fermi-Diraci statistikale. See statisitka kirjeldab põhimõtteliselt eristamatutest poolespinnilistest elementaarosakestest koosnevaid süsteeme. Fermionide jaoks kehtib Pauli keeluprintsiip. Üldisemalt väidab Pauli printsiip, et kaks identset fermioni (poolarvulise spinniga osakest) ei saa jagada sama kvantolekut. Fermionide alla kuuluvad kvargid ja leptonid ja ka liitosakesed nagu barüonid, paaritu massiarvuga aatomituumad (nt triitium, heelium-3) ja nukleotiidid. Kõigi tuntud elementaarsete fermionide spinn on 1/2. Fermionid on mateeriale põhjapnevad ehituskivid. Standardmudelis on 12 f

Mikromaailm
Elementaarosakesed
4
docx

Elementaarosakesed

1. Nimeta vastastikmõju liigid,mille vahel need jõud esinevad. * Gravitatsiooniline (kõik kehad) Gravitatsioonijõud mõjuvad mistahes kahe keha vahel. Seda jõudu vahendab gravitatsiooniväli.* Elektromagnetiline (laetud kehad) Elektriline jõud esineb ainult elektriliselt laetud kehade vahel. Seda jõudu vahendab elektriväli. Magnetiline jõud esineb liikuvat (kulgevat või pöörlevat) elektrilaengut omavate kehade vahel. Seda jõudu vahendab magnetväli. *Tugev (prooton ja neutron) Tugev vastastikmõju avaldub peamiselt tuumajõududena. Need on jõud, mis hoiavad nukleone koos. Selle mõjuraadius on väga väike. Tuumajõud esineb nii elektriliselt laetud kui laadimata osakeste vahel. *Nõrk (elementaarosakesed) Esineb kõikide elementaarosakeste vahel. Selle mõjuraadius on veel väiksem. 2. Iseloomusta footonit on elektromagnetkiirguse väikseim osake ehk kvant. Footon on vaheosake, mis vahendab elektromagnetilist vastasmõju. Footon ise oma vahendatava vastasmõju laengut ei

Füüsika
Referaat elementaarosakestest
9
doc

Referaat elementaarosakestest

Elementaarosakeste füüsika Referaat 2011 Mis on elementaarosake ja kuidas neid liigitada? Inglise füüsik Joseph Thomson avastas 1897. aastal esimese elementaarosakese - elektroni. Elementaarosakesteks nimetatakse ka tuuma koostisosakesi.Elementaarosakesteks loetakse osakesi, mis on kõige lihtsamad ja ise enam millestki ei koosne. Samas koosnevad teised osakesed ja lõpuks kogu aineline mateeria elementaarosakestest. Kõige loomulikumaks liigituse aluseks on jõud ehk vastastimõjud, mis osakeste vahel valitsevad : Nõrgeim jõud on gravitatsioonijõud. See tõimib kõigi osakeste vahel vastavalt massile ja on nii nõrk,et üksikute osakeste juures pole tema toimet võimalik muuta. Ainult tänu sellele, et ta mõjub kuitahes kaugele ja toimib ainult tõmbavalt, muutub ta suurte kehade juures tuntavaks.Näiteks maakera. Teiseks tunneme elektromagnetilisi jõude, mis on elektriliste ja magnetiliste jõudude ko

Füüsika
Elementaarosakesed
4
doc

Elementaarosakesed

1. Elementaarosakesteks nimetatakse mateeria kõige väiksemaid koostisosi, mis käituvad vaadeldavates füüsikalistes protsessides jagamatu tervikuna. Nad ei lagune tükkideks, nad muunduvad üksteiseks. Fundamentaalosakesteks nimetatakse kõige algsemaid osakesi, mis ei koosne enam omakorda mingitest algosakestest. Suur osa elementaarosakestest on ka fundamentaalosakesed. Need on osakesed, millel puudub sisemine struktuur. 2. Mateeriaosakesed: kvarke on 6 (u,d,c,s,t,b). u-,c-,t-kvarkidel on elektrilaeng +2/3e ning d-,s-,b-kvarkidel -1/3e. Kvargid osalevad nõrgas ja tugevas vastastikmõjus. Kvargid ei saa vabal kujul eksisteerida, nad on alati omavahel ühinenud. Kvarkidele on omane tugev vastastikmõju laeng, mida nimetatakse värviks (P,K,S). Looduses on kõik elementaarosakesed valged st koosnevad 3- st eri värvi kvargist. Leptoneid on 6 (elektron, müüon, tauon ning 3 vastavat neutriinot). Kolmel esimesel on laeng -e, neutriino

Füüsika
Elementaarosakeste Füüsika
10
docx

Elementaarosakeste Füüsika

Sisukord · Sissejuhatus 3 · Elementaarosakesed 4 · Mateeriaosakesed 5 · Vaheosakesed 5 · Vastastikmõju 6 · Värv- tugeva vastastikmõju laeng 7 · Antiosakesed 7 · Kosmilised kiired 8 · Kiirendid 8 · Osakeste detektorid 9 · Kokkuvõte 10 · Kasutatud kirjandus 11 Sissejuhatus Sõnal elementaarne on kaks tähendust -- lihtne ja millegi koostisosa. Elementaarosakeste puhultulevad kõne alla mõlemad tähendused. Elementaarosakesteks loetakse osakesi, mis on kõigelihtsamad, st. ise enam millestki ei koosne. Samas koosnevad teised osakesed ja lõpuks kogu ainelinemateeria elementaarosakestest. Elementaarosakeste füüsika tegeleb aine ja kiirguse vähimate osakeste - elementaarosakeste ja nend

Füüsika
Referaat-Elementaarosakeste füüsika
5
docx

Referaat: Elementaarosakeste füüsika

Häädemeeste Keskkool Elementaarosakeste füüsika Referaat Koostaja: Tiiu Hanson Häädemeeste 2010 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Vastastikmõjud............................................................................................................................4 Mateeriaosakesed........................................................................................................................4 Värv ­ tugeva vastastikmõju laeng.............................................................................................4 Antiosakes

Füüsika
Elementaarosakeste füüsika
8
rtf

Elementaarosakeste füüsika

Kvarkidele toimib tugev jõud, leptonitele mitte. Lepton- nõrga vastastikmõjuga osake. Elementaarosakesi võib liigitada väga mitmetel alustel.Elementaarosakesi võib jagada ka elektrilaengu järgi: positiivseteks, negatiivseteks ja neutraalseteks, samuti seisumassi järgi - massiga ja massita osakesteks. Massi järgi püüti elementaarosakesi klassifitseerida juba siis, kui neile nimetusi anti (nii nt tähendab lepton - kerge, meson - keskmine, barüon - raske, hüperon - üli, väga), kuid selline jagamine ei peegeldanud füüsikaliselt olulisi (st sisulisi) erinevusi osakeste vahel (nimetused on küll jäänud, kuid nende sisu on muutunud). Meie intuitiivse ettekujutuse järgi peaks elementaarosake olema midagi sellist, millel pole sisemist struktuuri ja mida ei saa ka järelikult osadeks purustada. Ja nendest peaksid koosnema kõik teised, "mitteelementaarsed" osakesed. Kuidas niisugust osakest

Füüsika
Referaat-
44
ppt

Referaat...

Aatomi tuum Aatomi tuum on mõõtmetelt suurusjärgus 1013 cm. Tuum on väga suure tihedusega. Oma olemuselt on tuum liitosake. Tuuma põhiline koostisosake on prooton (1913) Lisaks prootonitele on tuumas veel neutronid. (1932) nukleonid (lad k nucleus ­ tuum) ­ prootonid ja neutronid Tuuma laeng ja mass Prootoni laeng on positiivne ja võrdne elektroni laenguga Neutronil laengut ei ole Prootonite arv ­ tuuma laeng. Võrdne järjenumbriga perioodilisuse tabelis. Tähistatakse täisarvuga Z Prootoni mass ­ 1836,1 elektroni massi ­ 1,6726 · 1027 kg Neutroni mass ­ 1838,7 elektroni massi 1,6749 · 1027 kg Tuuma massiarv Prootonite ja neutronite koguarv on tuuma massiarv A (nukleonide koguarv) A A A = Z + N Z XN Z X Ühel keemilisel elemendil võib olla erineva massiarvuga tuumi. Neid nimetatakse isotoopideks Isotoobid Tuumi, mis sisaldavad sama arvu prooton

Füüsika




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun