eksisteerib. 1.3 Maa Maa on Päikesesüsteemis 3. planeet sellest ka nimetus: “Kolmas kivi Päikesest”. Hetkel on Maa ainuke planeet, kus inimeste teada eksisteerib elu. Üks ööpäev Maal võtab aega 24h ja ühe ringi ümber Päikese teeb Maa 365 ööpäevaga. Maa on kivine planeet, kus on tahke ja dünaamiline mägismaa ja millel leidub orge, kanjoneid, tasandikke ja palju muud. Maa erineb teistest planeetidest veel sellega, et siin on 70% maapinnast kaetud ookeanitega. Maal on üks kuu, kuid ringid puuduvad. Maa on umbes 4,5 miljardit aastat vana. 4 1.4 Marss Marss on Päikesesüsteemis 4. planeet ja seega ka Maa naaber. Marss on külm kõrbe maa. Nagu ka Maal on Marsil aastaajad ja poolustel jääd kuid Marsi atmosfäär on liiga õhuke, et vedel vesi seisaks kaua pinnasel. Vanadest üleujutustest on Marsil jälgi, aga vee eksisteerimisest praegu on ainult jäine pinnas ja õhukesed pilved. Marss on
joont. Idas on piiriks Euroopa põhjarannik ja Aasia. Vaikse ookeaniga on Põhja-Jäämeri ühendatud läbi Beringi väina, Atlandi ookeaniga läbi Taani ja Davise väinade ning Suurbrittannia ja Islandi saare vahelise avatud ookeaniosaga. Põhja-Jäämerel on välja kujunenud tugevalt arenenud selfiala, laiusega kuni 900 km, kus sügavus kõigub 50 ja 200 m vahel. Suuremas osas on sügavus 1000 4000 m, suurim mõõdetud sügavus on 5449 m. Võrreldes teiste ookeanitega on Põhja-Jäämeri suhteliselt madal ja ebakorrapärase põhjareljeefiga. Alates Novosibirski saartest kuni Gröönimaani kulgeb veealune 490 kuni 2000 m kõrgune Lomonossovi nimeline mäeahelik. Jäämere keskosa on aastaringselt kaetud 3 4 m paksuste triivjääsaartega. Idaosas triivib jää pinnahoovusest tingituna idast läände vastu kellaosuti liikumist, lääneosas vastupidi kellaosuti liikumise suunas
15 ºC ulatuses, Läänemeres ca 25 ºC. Vastavalt eraldatuse astmele eristatakse: ääremeri mered on osaliselt ümbritsetud saarte või poolsaartega, nt Põhjameri, Beringi meri saartevaheline meri maailmamere osa, mida ümbritsevad saarestikud, segades vaba veevahetust maailmamere ülejäänud osadega, nt. Iiri meri, Korallimeri sisemered veevahetus ookeanitega toimub väinade kaudu, nt. Läänemeri, Must meri vahemered Vahemeri. 5.Jõed, nende teke ja liigitused. Jõgi maismaaveekogu, kus vesi voolab mööda jõesängi maapinna kallakuse suunas, kõrgemalt madalamale. Jõgi tekib juhul, kui on olemas voolutee e. jõeorg. Teke kui valglalt pärit vee hulk ja voolu kiirus on piisav pinnase uuristamiseks ja jõesängi kujundamiseks.
Meie laiuskraadil muutub ookeani pinnatemp. 15 ºC ulatuses, Läänemeres ca 25 ºC. Vee temp. aastane amplituut põhjapoolkera parasvöötme ookeanis on 8-10 ºC, Mustas meres 20-24 ºC. *ääremeri mered on osaliselt ümbritsetud saarte või poolsaartega, nt Põhjameri, Beringi meri *saartevaheline meri maailmamere osa, mida ümbritsevad saarestikud, segades vaba veevahetust maailmamere ülejäänud osadega, nt. Iiri meri, Korallimeri *sisemered veevahetus ookeanitega toimub väinade kaudu, nt. Läänemeri, Must meri *vahemered Vahemeri. Laht suhteliselt väike maismaasse lõikuv ookeani, mere või järve osa, mis oma hüdroloogilise reziimi ja elustiku poolest tavaliselt erineb põhiveekogust (Mehhiko, Bengali, Hudsoni lahed on tegelikult mered). Väin suhteliselt kitsas ühendus ookeani või mereosade vahel. Läänemeri on ühenduses Atlandi ookeaniga Taani väinade kaudu. 5. Jõed, nende teke ja liigitused
annaabi.ee 
