Elame infoajastul. Kuhu edasi? Elame ajastul, kus tehnoloogia muudab elu lihtsamaks ja kiiremaks kui ei kunagi varem. On võimalik suhelda ookeanitaguste inimestega vahetult, võime ennast lihtsa plastiktüki abil identifitseerida, võime kogu oma elu korraldada lahkumata kodust. Vaatamata kõigele sellele tekib inimesel ikkagi küsimus: ,,Kuhu veel edasi saaks minna? Mismoodi saaks veel paremini?" Sellele küsimusele on nii optimistlikke kui ka pessimistlike vastajaid. Kas kõik lähebki aina paremaks või võib tulla ka tagasilööke? Minimaalsete mõõtmetega, kuid võimas arvuti, peopesast väiksem kõike võimaldav
5. Fasistide välispoliitika- 6. Itaalia ja Saksamaa suhted, lepingud- Saksamaa ja Itaalia koostöö tihendes 1930.a teisel poolel. Hitleri eesmärgiks oli Suur-Saksamaa loomine ning Itaalia toetas teda. 1938-Itaalia, Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa vahel sõlmiti Müncheni kokkulepe, millega Saksamaa sai loa okupeerida Sudeedimaa. 7. Suure Depressiooni mõju Saksamaale- Usa kõrval sai kõige rohkem kannatada Saksamaa, kelle majandus oli tihedalt seotud ookeanitaguste laenudega. Saksamaal oli majanduskriis otseselt seotud sõjakaotuse tagajärgedega. Raha väärtus katastroofiliselt langenud. Väljapääsu nähti deflatsioonis-ringluses oleva paberraha hulga vähendamises. See plaan oli kasutu. Välisinvestorid lahkusid Saksamaalt. Saksamaa panku haaras pankrotilaine. Saksamaal oli suurim tööpuuduse tase. 8. Hitleri võimuletulek ja kujunemine ainuvalitsejaks- Pärast nurjunud
kuristiku äärele, siis Jeltsin oma meeskonnaga andis viimase hoobi. Mitte GKTšP ei lagundanud riiki, vaid Jeltsin ja tema lähikondlased, kes kuulutasid Venemaa suveräänseks ja panid Belovežje kokkulepetega toime konstitutsioonivastase riigi- pöörde detsembris 1991. KGB esimehe Krjutškovi eeskujul väidab Rõžkov, et “Belovežje vandenõulased” Jeltsin, Gennadi Burbulis, Sergei Šahrai, Jegor Gaidar, Andrei Kozõrev ja Viktor Iljušin olid lääne “mõjuagendid” ning täitsid ookeanitaguste sõprade käsku. Riiki olevat lammutatud teadlikult ja plaanipäraselt, kusjuures dirigendi rollis oli USA. Autori stiilinäiteks nende sündmuste kirjel- damisel on niisugused jõulised metafoorid ja epiteedid, nagu “kamp lurjuseid”, 50 Рыжков Н. И. Трагедия великой страны, 170–176, 183, 515 jm. 145
Euroopa põllumajanduse aeglasema arengu põhjused võrreldes tööstusega Põllumajanduse areng oli aeglasem, kuid siingi toimusid muudatused. 19. sajandi lõpul haaras Euroopa maid agraarkriis. Vilja hakati sisse vedama ookeani tagant. Usa-s, Kanadas, Argentiinas, Austraalias oli põllumajandusliku tootmise kasv kiire, suurenes teravilja ja loomakasvatusesaaduste tootmine ekspordiks. Teravilja sai Euroopa ka Venemaalt ja Indiast. Euroopa tootjad ei suutnud konkureerida ookeanitaguste odavate põllumajandussaadustega ja laostumise vältimiseks mindi kaubatoodangus üle tehniliste kultuuride ja aedaviljade kasvatamisele. Paljudes Euroopa riikides hakka suurenema loomakasvatuse tähtsus. Prantsusmaa tööstuse arengu aeglustumise põhjused 19. sajandi 70. aastatel 2 Prantsusmaa majandusarengut mõjutas Prantsuse-Preisi sõda, mis lõppes Prantsusmaale täieliku kaotusega(Prantsusmaa pidi lisaks vaherahu sõminisel makstud rahale maksma
annaabi.ee 
