(3) Enamik elab üksikult, välja arvatud küülikud. Häälitsevad ainult hädaohus olles. Jäneselised on tallulkõndijad. Jänesed liiguvad hüpates. (4) Esinemine Jäneselised tekkisid tertsiaari alguses, nende fossiilseid jäänuseid on leitud paleotseeni kihtidest. Praegusajal on nad levinud kogu maakeral, välja arvatud Lõuna-Ameerika lõunaosa ja Madagaskar; aklimatiseeritud on jäneselisi Austraalias, Uus-Meremaal ja paljudel ookeanisaartel. Nüüdisaegseid liike on ligi 60; nad koondatakse kahte sugukonda: jäneslased (Leporidae) ja viiksjäneslased ( Lagomyidae). (3) Jäneseliste kõige suuremateks vaenlasteks on paljud röövloomad: rebased, ilvesed, samuti röövlinnud, kuid ka hulkuvad koerad ja kassid. Jäneseliste seas on ka palju tähtsaid jahiloomi. (4) Huvitavat · 1996. aasta veebruaris pani üks austraalia teadlane näitusele muruniiduki, mis töötas ,,jäneste jõul".
Enamik kahepaikseid vajab eluks piisavalt niiskust ja (magedat) vett. Kuna kahepaiksetel puudub võime oma keha temperatuuri olulisel määral reguleerida, on nende aktiivsus tihedas seoses keskkonna temperatuuriga, nad on kõigusoojased. Paljudele kahepaiksetele on omane võime ajutiselt ebasoodsate tingimuste üle elamiseks langeda letargiasse (suveuni, talveuni). Kahepaiksete liigiline mitmekesisus on suurim sooja kliimaga aladel, kuid nad peaaegu puuduvad kõrbetes ja ookeanisaartel, sest nad eelistavad niiskeid elupindasid. Eesti on 11 liiki kahepaikseid. Enamik tänapäeva kahepaikseid on loomtoidulised, samas olles ise toiduks suurematele röövloomadele. Kahepaiksete olulisemad eripärad on seotud eluga nii vees kui maismaal. Nahk on õhuke, ja kuna kopsud on kahepaiksetel veel ebatäiuslikud, talitleb nahk lisa- hingamiselundina. Kahepaiksetel puudub nahal kaitsev sarvkiht, et efektiivselt gaasivahetuses osaleda, sellepärast on tal ka oht kuivada
(Ling, R 1980) Linnud Maailma linnuriikidest kuulub värvuliste hulka üle poole, näiteks pääsukesed, rästad, põõsalinnud tihased, varblased ja varesed. Ainus värvuliste rühm, mida leidub Euroopas on laululinnud, kellest enamik toob kuuldavale keerukaid helisid. (Elphick, J. Et al 2006) Sugukond: Pääsulased Sellesse sugukonda kuulub 20 kogu maailmas levinud perekonda 79 liigiga, neid ei ole ainult kõige külmematel aladel ega mõnedel ookeanisaartel. Põhjapoolsetes maades elutsevad liigid on rändlinnud, soojal maal elutsevad pääsukesed aga paiksed. Pääsulased on ülihead lendajad suurema osa elust veedavad nad õhus, isegi joovad lennul. Maapinnale laskuvad nad vastumeelselt eelistades istuda oksal või traadil. Pääsukeste laul on meeldiv sädistamine. Pääsulaste toit koosneb eranditult putukatest, keda hangitakse lennult. Kõike need putukad tõusevad sooje õhuvoole kasutades selge päikesepaistelise ilmaga üsna kõrgele
sama kalaliigi külmas vees kasvanud isendeil on rohkem selgroolülisid kui soojas vees kasvanuil. Liebigi tünnilauareegel e. miinimumi reegel seaduspärasus, mille kohaselt taime kasvu piirab eelkõige see toitumiseks vajalik element (ressurss), mille kontsentratsioon keskkonnas on vajadusega võrreldes väikseim (miinimumis). Vrd. Baule r., Mitscherlichi r., Schelfordi r. MacArthuri-Wilsoni reegel e. biogeograafia seaduspärasus Seaduspärasus, mille järgi suurtel ookeanisaartel elab rohkem liike kui väikestel ja vähemas isolatsioonis olevail saartel rohkem kui suuremas isolatsioonis olevail. Reeglit rakendatakse ka kultuurmaistu loodussaarte planeerimisel. Mitscherlichi reegel e. kasvutegurite reegel Seaduspärasus, mille kohaselt taimesaagi suurenemine defitsiitse teguri ühikulisel suurenemisel on võrdeline teguri maksimumi ja antud väärtuse vahega. M. r. on Liebigi r. täiendatud variant.
Ei tapetud mitte üks loom, vaid sageli aeti terve kari kas sohu või kuristikku ja siis söödi nii kaua kui liha süüa kõlbas. Infot on saadud koopamaalidelt, asulate luuleidudest. Kõigi liikide täpset väljasuremist ei teata, osa liike võivad olla välja surnud enne kui nad üldse avastati. Täpsemalt tuntakse imetaja- ja linnuliikide väljasuremise ajalugu. hävinud liikide hulk on 17. saj. peale pidevalt suurenenud. Eriti tavaline on liikide kadu ookeanisaartel. Viimase 400 aasta jooksul väljasurnud linnuliigist elas koguni 200 just seal. Praegu räägitakse väljasuremisel aastakümnetest, varem miljonitest aastatest. Et uute liikide teke evolutsiooni teel on väga aeglane, siis pole tõenäoline, et see võiks tasa teha märkimisväärse osa kadunud liikidest. Millistel liikidel on oht välja surra? (G. Tyler Milleri, 1990, andmetel) 1. Suur kasv peetakse meelsasti jahti (vaal). Mida suurem loom, seda vähem järglasi ja seda kauem
annaabi.ee 
