12.Nimeta suuremaid laamasid. Millisel laamal asub Eesti? Euraasia, Aafrika, Põhja-Ameerika, Vaikse-Ookeani, Lõuna-Ameerika, Antarktika, Indo-Austraalia 13.Kuidas laamad liiguvad? Lahknevad,põrkuvad, üks vajub teise alla, nihkuvad üksteise suhtes. 14.Mis põhjustab laamde liikumist? Astenosfääri peal oleva vahevöö plastilisusest. Maa sisejõududest toimuv pidev aine ringlev liikumine 15.Kus algab laamade üksteisest eemaldumine? Ookeani keskmäestikust 16.Mis juhtub, kui ookeanialune laam põrkub mandrilise laamaga? Ookeanialune laam sukeldub mandrilise alla ning sulab seal. 17.Mida esindab laamade põrkumise piirkonnas? Vulkaane, süvikuid, saarkaarestike, kurrutisi 18.Mida kujutavad endast ,,kuumad täpid"? Nendes kohtades leiavad vahevöös aset tõusvad magmavoolud. Maakoor on õhuke. 19.Kus esineb vulkaane? Laamade kokkupõrke aladel, Vahemerevöödel, laamade lahknemisaladel 20.Iseloomusta kilpvulkaane. Too näiteid. Tekivad väikse viskoosusega basaltsest magmast
vajumine või kerkimine. Põhjused : 1. Mandrijää tekkimine & sulamine. 2. Ookeanide veehulga suurenemine & vähenemine. 3. Mandrite kerkimine laamade liikumise tõttu. KORDAMISEKS õpik lk.57 1. Maa on kihilise ehk sfäärilise ehitusega. M aa siseehituses saab eristada tuuma, vahevööd & maakoort. 2. Maakoor on mandrite kohal & ookeanide all erinev. Mandriline maakoor koosneb settekivimite , graniidi- & basaldikihist, ookeanialune maakoor aga ainult setteekivimite & basaldikihist. 3. Laamtektoonika on teooria, mille kohaselt on maakoor & vahevöö ülemine osa jagunenud üksteise suhtes rõhtsalt liikuvateks laamadeks. See toimub Maa sisejõudude mõjul. 4. Laamade eemaldumise kohal maakoor uueneb & sinna kujunevad ookeanide keskmäestikud. Laamade põrkumise kohal toimub mäestike kurdumine, esinevad murrangud, maavärinad & vulkaanilised nähtused. 5
laamad üksteise poole ning põrkuvad või üks laama sukeldub teise alla. V. Laamade teineteisest eemaldumine algab Ookeani Keskahelikust, mis kujutab endast kõiki ookeane läbivat mäeahelike süsteeme. Üldpikkus ~80000 km, keksmine kõrgus 4,5km. Tõusvate ainevoolude tõttu laamad eralduvad üksteisest, magma kerkib üles, jahtub ning tardub uueks maakooreks VI. Laama teises servas, kus ookeanialune laam põrkub mandrilise laamaga sukeldub ookeanialune laam mandrilise laama alla ning sulab seal. Põrkumise piirkondades esineb maavärinaid, vulkanismi, kurrutusi- mäestike tekem süvikuid, vulkaanilisi saari VII. Laamade keskosa on suhteliselt rahulik VIII. Laamade liikumise tagajärjel on toimunud mandrite triiv Vulkanism Kuhik ehk koonus
linnades. Maailmas on 146 iseseisvat riiki, mis hõlmab u.131 400 000 km² ja kus elab u. 99% maailma rahvastikust. 14 riigis kehtib sotsialistlik ühiskonnakord, teised on kapitalistlikud riigid, nende hulgas moodustavad eri rühma poliitilise sõltumatuse võitnud noored rahvusriigid, kes on asunud mittekapitalistlikule arenguteele. Asumaade osatähtsus on 20.saj. pidevalt vähenenud. [5] -Mäeteke. Suur osa maakera mäestikust on tekkinud laamade põrkumise tagajärjel. Kui ookeanialune laam põrkub kokku mandrilise laamaga, surutakse õhem ookeaniline laam kurdudeks. Kui laamad liiguvad üksteise suhtes pikisuunas, tekivad murrangud. Murrangute käigus võivad mõned kivimiplokid kerkida ja teised vajuda. Mandrite tänased piirjooned on välja kujunenud miljonte aastasadade jooksul. -Maavärinad. Maa sisejõud avaldub maavärinate ja vulkaanipursete kaudu, mõlemad loodusnähtused on seotud laamade kokkupuute ala murranguvöönditega. Maavärinad
kaardi legendis. · Maakera on kokkuleppeliselt jaotatud 24 ajavööndiks, igaühe ulatus on 15 kraadi. Naabervööndite aeg erineb 1tunni võrra. 180. meridiaanil on kuupäevaraja, millest loetakse uue päeva algust. · Maa on kihilise ehk sfäärilise ehitusega. Maa siseehituses saab eristada tuuma, vahevööd ja maakoort. · Maakoor on mandrite kohal ja ookeanide all erinev. Mandriline maakoor koosneb settekivimite, graniidi- ja basaldikihist, ookeanialune maakoor aga ainult settekivimite ja basaldikihist. · Laamatektatoonika on teooria, mille kohaselt on maakoor ja vahevöö ülemine osa jagunenud üksteise suhtes rõhtsalt liikuvateks laamadeks. See toimub Maa sisejõudude mõjul. · Laamade eemaldumise kohal maakoor uueneb ja sinna kujunevad ookeanide keskmäestikud. Laamade põrkumise kohal toimub mäestike kurdumine, esinevad murrangud, maavärinad ja vulkaanilised nähtused.
See on nii sellepärast, et laamade servad kas: - hõõrduvad üksteise vastu; kohtades, kus laamad nihkuvad küljetsi ja nügivad üksteist oma nukkidega, esineb tihti purustavaid maavärinaid. - põrkavad kokku; nende ääred purunevad ja tekkinud pangad kuhjatakse üksteise otsa eriti kõrgeks mäestikuks (nt Himaalaja), lisaks on sellistes kohtades ka palju tugevaid maavärinaid. -eemalduvad üksteisest; ookeanide põhjas moodustub siis uus, ookeanialune maakoor, pidevalt laienevatest lõhedest tungib välja laava, mis tardudes ookeanialust maakoort järk- järgult juurde kasvatab. Seepärast on maakoor ookeanide all ka kõige noorem, seda vööndit tähistavad ookeanide keskmäestikud. Vulkaanipursked on sellistes kohtades rahulikud ja maavärinad nõrgad. - nihkuvad üksteise alla, kui üks põrkuvatest laamadest on õhukese ookeanilise ja teine paksu mandrilise maakoorega, sukeldub õhem laam teise alla. Allapainduva laama äär on väga
annaabi.ee 
