Suguline paljunemine annab elusolenditele suuri eeliseid ja enamus elusolendeid paljunebki suguliselt. Mõned organismid paljunevad küll suurema osa aega mittesuguliselt, kuid neil on siiski olemas ka võimalus suguliseks paljunemiseks. Suguline protsess on avastatud ka ränivetikatel. Vetikate emas- ja isassuguorganid arenevad kas ühel ja samal või erinevatel taimel. Sugurakud moodustuvad gametofüüdi keharakkudes. Munarakud tekivad keharakkudes, mida nimetatakse oogoonideks. Viburitega isassugurakud – spermatosoidid – tekivad isassuguorganites, mida nimetatakse anteriidideks. Oogoonid ning anteriidid on vetikate sugulise paljunemise organid. Viljastumisel ühinevad spermatosoid ja munarakk. Selle tulemusena moodustub sügoot. Viirused Viirus koosneb valgust ja nukleiinhappest. Viirused sisaldavad ainult üht tüüpi nukleiinhapet (kas DNA või RNA). Nukleiinhappemolekul võib olla rõngasjas, lineaarne
Suguline paljunemine Suguline paljunemine annab elusolenditele suuri eeliseid ja enamus elusolendeid paljunebki suguliselt. Mõned organismid paljunevad küll suurema osa aega mittesuguliselt, kuid neil on siiski olemas ka võimalus suguliseks paljunemiseks. Suguline protsess on avastatud ka ränivetikatel. Vetikate emas- ja isassuguorganid arenevad kas ühel ja samal või erinevatel taimel. Sugurakud moodustuvad gametofüüdi keharakkudes. Munarakud tekivad keharakkudes, mida nimetatakse oogoonideks. Viburitega isassugurakud spermatosoidid tekivad isassuguorganites, mida nimetatakse anteriidideks. Oogoonid ning anteriidid on vetikate sugulise paljunemise organid. Viljastumisel ühinevad spermatosoid ja munarakk. Selle tulemusena moodustub sügoot. Suguline paljunemine võib toimuda ka konjugatsioonil. Sel juhul moodustub sügoot kahe vetika keharakkude ühinemisel. Selliselt paljuneb osa rohevetikaid. Mõnel vetikate rühmal puuduvad sugulise paljunemise elundid, ehkki neil esineb
Kõrgematel organismidel leidub meiootiliselt jagunevaid rakke tavaliselt sugunäärmetes e. Gonaadides. Meioos inimesel: Primordiaalsed idurakud (need, mis on määratud läbima meiootilist jagunemist) diferentseeruvad väga varajases embrüonaaleas. Tekivad rebukotis ja edasi migreeruvad embrüonaalsesse gonaadialgmesse. Kulg embrüonaalses ovaariumis ja testises on erinev. Embrüonaalses ovaariumis toimub idurakkude mitootiline paljunemine, sel ajal nim. neid oogoonideks. Teatud ajal algab oogoonide meiootiline jagunemine- nad alustavad 1. profaasi. Nüüd nim. neid rakke primaarseteks ootsüütideks. Ootsüüdid tekivad inimese embrüonaalses ovaariumis 3-8 lootekuul. Ootsüüdid jäävad pidama 1. profaasi suguküpsuse algusest kuni fertiilse ea lõpuni. Selgroogsete ovaariumis esinevad follikulaarrakud. Follikulaarakud paiknevad kihina ümber ootsüüdi. Follikulaarakud on ühenduses ootsüüdiga aukliiduste abil.
Akiasmilise meioosi juures ei moodustu kiasme, s.t. ei toimu krossingoverit. See on normaalne protsess osadel putukatel, näit isastel äädikakärbestel või emastel siidiliblikatel. Meiootiline triiv tähendab seda, et heterosügootse isendi mingi konkreetne kromosoom või alleel kandub järglaskonnale eelistatult. Meioos inimesel Primaarsed idurakud diferentseeruvad varakult ja tekivad idukotis. Embrüonaalses ovaariumis toimub idurakkude mitootiline paljunemine, sel ajal nimetatakse neid oogoonideks. Teatud ajal algab oogoonide meiootiline jagunemine- 1. Profaasi, nüüd nim. neid rakke primaarseteks ootsüütideks. Paljude liikide ootsüütidel peegeldub raku suur biosünteetiline aktiivsus kromosoomide erilises struktuuris. Need dekondenseeruvad osaliselt ja moodustavad külgmisi silmuseid (dekondenseerunud DNA lõigud). Selliseid kromosoome nimetatakse lambihari-kromosoomideks
annaabi.ee 
