2) SULETUD VILJAKEHAD- eoslaager ja pükniid KANDSEENTE (Basidionycota)PALJUNEMINE: Suguline: KANDEOS e. BASIIDIOSPOOR- suguline eos, mille tekkekoht on EOSKAND e. BASIID BASIDIOOM- viljakeha, milles eoskand ja kandeosed arenevad Mittesugulised eosed on kandseentel väga varieeruvad (nt, roosteseentel on suvieosed mitteugulised eosed) ja seda vaatame täpsemalt kultuuripõhiste haiguste juures MUNASSEENTE/Oomycota) PALJUNEMINE: Suguline: Isas- (ANTERIID) ja emasgametangiumite (OOGOON) moodustumine (need on sugulise paljunemise struktuurid, milles tekivad gameedid e. sugurakud) Viljastatud oogonist areneb paksukestaline OOSPOOR- püsieos, sugulise paljunemise tulemus. Oospoore võib taime koes olla väga palju ja need võivad mullas säilida aastaid. Mittesuguline: ZOOSPOOR- viburitega liikumisvõimeline mittesuguline eos SPORANGIUM- mittesugulise paljunemise struktuur, kus zoospoorid tekivad SPORANGIUMIKANDJA- sporgangiumi kandev seeneniit
Nende sigimine on iseäralik kõikidest teistest taimerühmadest. Peamiseks põhjuseks on see, et paljunemisrakkudel puuduvad viburid. Sugutu paljunemise juures tekivad sporangiumides üksikult või nelja kaupa spoorid, mida nimetatakse vastavalt monospoorideks ja tetraspoorideks. (Trei, 1991) Võrdlemisi keerulist sugulist paljunemist nimetatakse oogaamiaks. Emassuguorganis, oogoonis areneb ainult üks munarakk. Oogoon on varustatud trihhogüüniga, erilise jätkega, mis püüab liikumatuid isassugurakke(spermaatsiume). Trihhogüünil toimubki viljastamine. Viljastatud sügoodist arenevad karpospoorid. Diploidsed karpospoorid väljuvad vette ja kinnituvad veekogu põhja, kus nad hakkavad arenema uuteks diploidseteks taimedeks, millel reduktsioonijagunemise tulemusel arenevad haploidsed tetraspoorid. (Trei, 1991) PUNAVETIKAD EESTIS
sekundaarne ootsüüt, mis asub II meiootilisse jagunemisse, ent peatatakse metafaasi staadiumis, käivitatakse ovulatsioon polaarkehad - tekivad peale sekundaarse ootsüüdi metafaasibloki lõppu asümmeetrilisel jagunemisel küps munarakk - tekib peale sekundaarse ootsüüdi metafaasibloki lõppemist asümm. jagunemisel, saab enamuse tsütoplasmast millised rakud jagunevad mitootiliselt ja millised liiguvad meioosi - idurakk → oogoon → primaarne ootsüüt (meioos I) → sekundaarne ootsüüt+polaarkeha sekundaarne ootsüüt (meioos II) → sügoot+II polaarkeha I polaarkeha → polaarkehad diploteeni blokk – mis selles arengujärgus munarakuga toimub - diploteeniblokis on primaarsed ootsüüdid; munarakku varutakse varuaineid, toimub rebu moodustumine ja embrüogeneesiks vajalike ainete kogumine. Paljudel loomadel moodustuvad selles faasis lambiharikromosoomid metafaasi blokk – mis selles arenguaknas toimub - tekib
Sekundaarne ootsüüt asub II meiootilisse jagunemisse, kuid meioos peatatakse uuesti metafaasi staadiumis. Käivitatakse ovulatsioon ehk munairre – ootsüüt vabaneb munasarjast. (LH ja FSH) Kui sperm ühineb munarakuga ja viljastab selle, läheb meioos lõpuni. Metafaasiblokk vabastatakse ning meioosi lõppfaasis toimuva asümmeetrilise jagunemise tulemusena tekib II polaarkeha ja küps munarakk. 10 idurakk→oogoon→primaarne ootsüüt (meioos I) → sekundaarne ootsüüt+ polaarkeha sekundaarne ootsüüt (meioos II) → sügoot+II polaarkeha I polaarkeha jaguneb → polaarkehad (kokku 3) 29. Primaarsed, sekundaarsed ootsüüdid, polaarkehad Oogoonid peale meioosi esimesse profaasi sisenemist, arestitakse meioos I diploteenis diploteeniblokk / diktüaat Meioos I jagunemisele järgnedes tekib sekundaarne ootsüüt, mis asub II meiootilisse jagunemisse, ent peatatakse metafaasi staadiumis,
annaabi.ee 
