sajandi esimesel poolel, eriti seetõttu, et seda sai seostada nii Taanieli raamatu kui vanemate mittekristlike usundite 6 Burkett, 2007 lk 13 7 Burkett, 2007 lk 21 8 Burkett, 2007 lk 22 9 Burkett, 2007 lk 25-26 6 10 ideedega taevasest üliinimlikest olenditest. Inimlik Messias on antud kontekstis problemaatiline, sest judaismis oodatigi Taaveti soost Messiat ja oleks raske mõista, miks Jeesus pidas vajalikuks oma inimlikkust rõhutada. Samas taevase Messia idee puhul on toetumine Eenokile kahtlane. Probleem tekkis seoses Eenoki raamatute dateerimisega, nimelt peale Surnumere käsikirjade leidmist ajavahemikus 1947-1960. Surnumere käsikirjades on olemas Piibli raamatud, samuti 1. Eenoki raamat, kuid viimases puudub osa, milles viidatakse
ja lennukijälje valget kahu" *** (,,Algused") Mart Velsker on leidnud, et Paul-Eerik Rummo kõige tähtsamaks jooneks, mis tema luuletusi seob, on liikumine. Rummo dünaamilisus algab kohe esikkogu pealkirjast ankruhiivamine on teeleasumise märk, seda kuulutatakse just sellise lennukusega, mida ilmselt healt debütandilt tollal oodatigi. Luulekogu pealkiri on aga tõesti koondav, sest siin on koos vähemalt kolm noore Rummo märki: pealkiri viitab suurele teekonnale, algusele ja laevale. (Velsker, 2002) Huvitavaid põrkeid tekib tekstidesse korduvalt siis, kui staatilisuse ja pideva tempoka liikumise ideoloogia vastuollu satuvad. Kõige kujukam kokkupõrke tulemus on jahmumine paigalolu võlust, millele järgneb kohe mõtete piitsutamine uuele tormamisele. (Velsker, 2002) ***
Oraaklid Jumalate tahte selgitamiseks jälgisid kreeklased kõikvõimalikke endeid. Nii võis jumalate poolt määratut vaälja lugeda lindude lennust, ohvritule süttimisest altaril, ohvriloomade siseelunditest ja paljust muust. Kõige selle kõrval olid Kreekas aga ka spetsiaalsed pühamud, kus võis jumalatelt nõu küsida. Neid nimetatakse oraakliteks (oraculum ladina keeles ennustus). Kreekakeelne termin manteion tähendab paika, kus jumal õpetusi jagab. Oraaklitelt oodatigi eelkõige nõuandeid, mitte tuleviku otsest ette-ennustamist. Kuulsaim oli Apolloni oraakel Kesk-Kreekas Delphis, kõrge Parnassose mäe jalamil. Müüdi järgi tapnud Apollon kunagi seal elanud lohemao Püütoni. Seetõttu kandis preestrinna, kelle suu läbi Apollon seal tulevikku kuulutas, Püütia nime. Ennustamine leidis aset Apolloni templi tagumises ruumis adytonis. Kuidas see täpselt aset leidis, see pole kindlalt teada
Oraaklid Jumalate tahte selgitamiseks jälgisid kreeklased kõikvõimalikke endeid. Nii võis jumalate poolt määratut vaälja lugeda lindude lennust, ohvritule süttimisest altaril, ohvriloomade siseelunditest ja paljust muust. Kõige selle kõrval olid Kreekas aga ka spetsiaalsed pühamud, kus võis jumalatelt nõu küsida. Neid nimetatakse oraakliteks (oraculum ladina keeles ennustus). Kreekakeelne termin manteion tähendab paika, kus jumal õpetusi jagab. Oraaklitelt oodatigi eelkõige nõuandeid, mitte tuleviku otsest ette-ennustamist. Kuulsaim oli Apolloni oraakel Kesk-Kreekas Delphis, kõrge Parnassose mäe jalamil. Müüdi järgi tapnud Apollon kunagi seal elanud lohemao Püütoni. Seetõttu kandis preestrinna, kelle suu läbi Apollon seal tulevikku kuulutas, Püütia nime. Ennustamine leidis aset Apolloni templi tagumises ruumis adytonis. Kuidas see täpselt aset leidis, see pole kindlalt teada
annaabi.ee 
