SISSEJUHATUS Fosforiit on Eesti maapõue loodusressurss, mida käesoleval ajal maavarana ei kasutata, kuivõrd tema kasutamine ei ole majanduslikult tasuv (www.ut.ee). Fosforiit on apatiidi erim, mis sisaldab lisanditena CaCo3, SiO2 jm. Esineb settekivimites konkretsioonidena (mugulatena), karbikodadena, muldja massi või nõruna. Fosforiit on settelise (autigeense) või biogeense tekkega. (Viiding, 1984) Eesti fosforiit on ammust ajast tuntud oobolusliivakivi (oobolusfosforiidi) nime all. Seda traditsioonilist nimetust kasutatakse tihti praegugi. Oobolusliivakivi on tekkinud kambriumi ajastu lõpus ja ordoviitsiumi alguses, seega ligi 500 miljoni aasta eest. Eesti aluspõhja stratigraafilises liigestuses on see tuntud Pakerordi lademe Kallavere kihistuna, mis omakorda on jagatud kihistikeks. (Raudsep jt, 1993) Fosforiit kujutab endast lukuta käsijalgsete e oboliidsete brahhiopoodide (Ungula, Schmidtites) jt
liikumiste käigus hiljem kõrgemale tõusnud. Jõhvi ümbruse aluskorrakivimeid sisaldub rauamaaki. See põhjustab Jõhvi magnetilise anomaaila, mis tekitab probleeme näiteks kompassi kasutamisel. Pealiskord koosneb settekivimite kihtidest, mis on kihistunud aluskorra peale. See kiht tekkis umbes 60 miljonit aastat tagasi. Sel ajal Eestit katnud veekogudes settis hulgaliselt settematerjali, millest miljonite aastate jooksul moodustusid settekivimid. Peamiselt on Eestis settekivimid nagu oobolusliivakivi ehk fosforiit, lubjakivid, põlevkivi (kukersiit, diktüoneema kilt) ja liivakivi. Eesti pealiskord koosneb Edicara, Kambriumi, Ordoviitsiumi, Siluri, Devoni ja Kvaternaari ajastu setendeist. Nende kogupaksus ulatub sajast meetrist Eesti põhjaosas kuuesaja meetrini lõunas. Pealiskorra ehituse alusel võib Eesti jaotada kaheks erinevaks osaks: peaseks Põhja-Eestiks ja liivakiviseks Lõuna-Eestiks. Pealiskorrakivimi iseloom mõjutab põhjavete liikumist, muldade teket, taimestikku ja
Fosforiidi kaevandamise võimalused ja ohud Fosforiit Fosforiit ehk oobolusliivakivi kujutab endast käsijalgsete Click to edit Master text styles Second level karbipoolmete ja nende osakeste Third level Fourth level kuhjumit kvartsliivas.
Radoon on lõhnatu, maitsetu ja nähtamatu inertgaas, mis keemilistes reaktsioonides ei osale, küll aga suudab ta hästi lahustuda vees, veres ja koevedelikes. Gaasiline olek annab talle erilise liikuvuse võrreldes teiste uraanirea elementidega. Radoon pole eriti püsiv, poolestusaeg on 3,8 ööpäeva. Vaatamata sellele, võib radoon õhuga koos liikudes, levida 20-40 m kaugusele, kommunikatsiooni- torustikes isegi kaugemale. Radooni oht on suur paikkondades, kus küllalt lähedal asub oobolusliivakivi ja/või diktüoneemakilda kiht. Üldiselt paiknevad radooniohtlikud alad Tallinna piires ning üldjuhul põhja pool Paldiski-Tallinn ja Tallinn-Narva raudteed. Radooni sisaldus pinnaseõhus peetakse madalal tasemel olevaks, kui seda gaasi on alla 10 kBq/m³. [1] Radoon on maailmas esikohal kopsuvähi põhjustaja. Eestis põhjustab radoon 100 - 150 kopsuvähki haigestumise juhtu aastas. 1.
kui 100m sügavuselt. Maapinnast õhku pääsenud radoon haitub atmosfääris, normaalne sisaldus välisõhus on 10-20 Bq/m3. Õhuvahetus pinnase ja atmosfääri vahel on tavaliselt piiratud ja seetõttu on pinnasepoorides radooni kontsentratsioon mitmeid suurusjärke kõrgem. Soomes tehtud uurimustele tuginedes, põhjustab radoon kopsuvähi juhtudest ca 10% aastas. Radooni oht on suur paikkondades, kus küllalt lähedal asub oobolusliivakivi ja/või diktüoneemakilda kiht. Üldiselt paiknevad radooniohtlikud alad Tallinna piires ning üldjuhul põhja pool Paldiski-Tallinn ja Tallinn-Narva raudteed (vt. ajakiri "Keskkonnatehnika" 3/1999). Radoonisisaldus pinnaseõhus kõigub väga suurtes piirides. Põhjamaades on välja töötatud pinnaste radooniohtlikkuse gradatsioon sõltuvalt radoonist pinnaseõhus, aluskivimi raadiumisisaldusest ja ala geoloogilisest ehitusest.
maapinnani jõuda enam kui 100m sügavuselt. Maapinnast õhku pääsenud radoon haitub atmosfääris, normaalne sisaldus välisõhus on 10 20 Bq/m3. Õhuvahetus pinnase ja atmosfääri vahel on tavaliselt piiratud ja seetõttu on pinnasepoorides radooni kontsentratsioon mitmeid suurusjärke kõrgem. Soomes tehtud uurimustele tuginedes, põhjustab radoon kopsuvähi juhtudest ca 10% aastas. Radooni oht on suur paikkondades, kus küllalt lähedal asub oobolusliivakivi ja/või diktüoneemakilda kiht. Üldiselt paiknevad radooniohtlikud alad Tallinna piires ning üldjuhul põhja pool PaldiskiTallinn ja TallinnNarva raudteed (vt. ajakiri "Keskkonnatehnika" 3/1999). Radoonisisaldus pinnaseõhus kõigub väga suurtes piirides. Põhjamaades on välja töötatud pinnaste radooniohtlikkuse gradatsioon sõltuvaltradoonist pinnaseõhus, aluskivimi raadiumisisaldusest ja ala geoloogilisest ehitusest.
annaabi.ee 
