„Rootsi-Poola sõda oli sõjaline konflikt Rootsi ja Poola vahel aastail 1600–1611. Seda on käsitletud ka 1600–1629 kestnud Rootsi-Poola sõja osana. Sõja tähtsamad lahingud toimusid Liivi- ja Eestimaa pinnal. 11 aastat väldanud kurnav ja verine sõjategevus ei toonud endaga kaasa jõuvahekordade muutumist piirkonnas. Sõjakäiku alustati 1600. aasta septembri esimestel päevadel. Karli väed liikusid Liivimaale kahes suures osas. Narvast liikuma hakanud väge juhtisid ooberst Peter Stolpe ja Heinrich von Ahnen, ning selle ülesandeks olid vallutada Põltsamaa ning Laiuse linnus. Tallinnast alustanud väe eesotsas oli Karl isiklikult. Tema ratsaväge juhtis Otto von Uexküll ning jalaväge Samuel Nilsson. Karli väes oli ka Eestimaa aadlilipkond ooberst Ewert Delwigi juhatuse all. Karli kaaskonda kuulusid muuhulgas suurte sõjakogemustega Karl Henriksson Horn, hertsogi poeg Carl Carlsson Gyllenhielm, krahv Magnus Brahe ning Nils Turesson Bielke
suurtükiväepolgu kolm patareid, õhutõrjepatarei ja 100 mm rannakaitsepatarei (suurim kaliiber Muhus). Kokku oli Muhus kaitsepositsioonidel vähemalt 1500 meest. Tugevat kaitseabi võimaldas neile Kübassaare 130 mm statsionaarne patarei (; Sammet 1999, 163 jj.). Pilt 15 Saksa dessantgrupi võitlejad lahingus Kuivastu platsdarmil. 14. september 1941. Foto Hans-Eberhard Brossok, SMF SM 3901:6 14. septembri varahommikul tegi 61. jalaväediviisi 151. jalaväerügement ooberst Walther Melzeri juhtimisel 180 ründepaadil kahe lainena Virtsust dessandi Muhu saarele Kuivastust põhja poole ning Tusti küla alla moodustati sillapea. Osa paate eksis Virtsust välja sõites hommikuhämaruses kursilt, jõudis tagasi Virtsu alla ja asus ekslikult tulistama oma mehi. Kompasse ei saanud rohke raua tõttu kasutada. Õhtupoolikul järgnes 162. jalaväerügement. Dessandi maandamine ei toimunud enam ootamatusena, ilmselt olid eelnevate päevade
tüdruk. Legendi kohaselt ei suuda keegi, kes sissemüüritud tüdruku nime ei tea, linnust vallutada. Üllataval kombel jäigi ka 17 saj. Alguse Rootsi- Poola sõdadest ning 17 saj. Keksel oli osa sellest veel täiesti elamiskõlbulik. Aastatel 1656-1661 peetud Vene-Rootsi sõja algul vallutasid linnuse venelased, 1658.a. Vallutasid rootslased selle tagasi. Linnuse hoidmiseks ei olnud jõudu ja Rootsi väeülem ooberst Glasenapp käskis selle õhku lasta. Sellest ajast on linnus varemeis. 1944.a septembris keskel kulges Punaarmee ja Saksa armee rindjoon Võrtsjärve lõunatipust piki Väikest- Emajõge lõunasse Läti piirini. Saksa poolel olid siis kaitses väegrupp Nord 18.armee 28, armeekorpuse 14. Luftwaffe väli- ja 30 jalaväediviis. Punaarmee poolel ründasid 3. Balti rinde 67. armee laskekorpused. Sakslastele oli rindelõigu hoidmine oluline, sest see võimaldas saksa
" 3 Põgenemine Motoriseeritud välilaatsaretis kohtas ta 2. mail 1945 dr. Hans Otto Kahlerit, oma endist kolleegi. Hans Otto ei andnud Mengelet SS-lasena üles, vaid lasi tal välilaatsaretti tööle jääda. Seal kohtas Mengele medõde, kellega tekkis tal intiimsuhe. Ta usaldas teda sedavõrd, et andis oma Auschwitzi uurimismärkmed tema hoolde. Mengele võeti Weideni linna lähedal Baieris sõdurina vangi. Vangis sõbrunes ta ooberst Fritz Ulmanniga. Too võltsis talle lisa paari oma dokumente. Sõjavand Mengele sai vabaks. 30. oktoobril 1945 sai ta Fritz Hollmanni nime all töökoha Georg Fischeri talus. Tema abikaasa Irene hoidis saladust ning kohtus Mengelega salaja. Mengelet peeti surnuks. Ta elas pideva hirmu all ning 1948. aasta sügisel palus perekonnalt abi ta Lõuna- Ameerikasse organiseerida. Tema nimeks sai Helmut Gregor. " Genovas vahetas ta oma Lõuna-Tirooli passi Punase Risti põgenikutunnuse vastu." Nüüd
3. Vastupanuliikumine a) Okupeeritud aladel: Vasakpoolne - kommu- Parempoolne, toetajaks nistid, toetajaks NSVL Inglismaa ja USA näiteks näiteks Poolas- Gwardia Ludowa Poolas - Armia Kraiowa Jugoslaavias - J.B.Tito Prantsusmaal kindral de partisanid Gaulle Prantsuse kommunistid b) Saksamaal Hitleri vastane vandenõu (20. juuli 1944) - ooberst von Stauffenberg 4. Igapäevaelu a) Toiduainete ja tarbekaupade puudust leevendas kaardisüsteem b) Inimesed hankisid kaupa sõjaväelt, mida varustati eelisjärjekorras c) NSV Liidus levivat näljahäda leevendasid abisaadetised lääneriikidest (USA konservid) d) Olukord Saksamaal: · Hitler suutis 1942.aastani järgida põhimõtet, et sõda ei tohi halvendada sakslaste elatustaset · lüüasaamised rindel muutsid elu ka Saksamaal rakendati naistööd
ajaloost, vanast saksa keelest, religioonist, meditsiinist, loodusteadustest ja põllumajandusest. Patkuli edasine elutee paneb imestama tema kalduvus tülidele ja kohtuprotsessidele. Ent ühel päeval saab tal neist kõrini ja ta otsustab oma võlgade tagasimaksmiseks asuda 1687.a. tööle Tartu õuekohtu assessori vabanenud kohale. Aga veel enne, kui see teoks saab, sest kuningas pidi selle heaks kiitma, astub ta 1687.a. mai keskel kaptenina teenima jalaväe rügementi Riias ooberst Campenhauseni käsu all. Et ta kohe kapteniks sai, on ilmselt Liivimaa kindralkuberneri eestimaalase Jacob Johann Hastferi eestkoste tulemus (see mees mängib veel Patkuli elus tähtsat rolli). Nüüd võime me öelda, et see oli vale samm, sest kõikide oma annete juures puudus Patkulil täielikult sõjalis-strateegiline andekus. Ei ole imeks panna, et kohe algasid ka sõdurite kaebused saamata palga ja valju ümberkäimise pärast. Kaebused ulatusid ka
annaabi.ee 
