Tavaliselt vastandaksegi inimest loomadele kui ühiskondliku eluviisiga mõistuslikku olendit, kelle üksikisendid on omavahel seotud tiheda, mõistelisel keelel põhineva teabesuhtlusega ja iga indiviidi elu ning tegevus sõltub teiste omast. 4. Mis on võimaldanud troopilise päritoluga inimesel asustada kogu maad? Võime toota tööriistu, nende abil keskkonda mõjutada ja muuta, kõrgem arengutase. 5. Mille poolest erineb inimese ontogenees teiste loomade ontogeneesist? Inimese ontogeneesi peamiseks erinevuseks teiste imetajate s.h inimahvide ontogeneesist on arengu aeglustumine ja pidurdumine. 6. Millised evolutsioonilised tendentsid on viinud primaatide eristumiseni teistest imetajatest? Jäsemete üldise ehitusplaani muutumine sõrmed on väga liikuvad, teravad küünised > lamedad küüned, suurenenud nägemisvõime, haistmismeele taandareng, koonu lühenemine, lihtne hammaste struktuur, aju areng. 7
esemeid. Nad võivad neid oskusi ka üksteiselt õppida. · Noorte inimahvide õpetamiskatsed on näidanud, et nad on võimelised õppima ja kasutama viipe-või muud märgikeelt, kusjuures nad võivad omandada mõningaid abstraktseid mõisteid ja neid loogiliselt seostada. · Inimese geenide ja valkude struktuur (nukleodiidide ja aminohappete järjestus) erineb simpansi ja gorilla omast vähem kui kaks protsenti. · Inimeste ontogeneesi peamiseks erinevuseks inimahvide ontogeneesist on areng aeglustumine ja pidurdumine. · Inimbeebi näib ahvilapse kõrval väga alaarenenuna. Nii moodustab vastsündinud inimlapse peaaju maht ainult 25% täiskasvanu omast, samal ajal kui simpansi puhul on see suhe ligi 50%. · Inimlaps saavutab 3-aastasele simpansile omase anatoomilise ja füsioloogilise küpsuse alles 8.-10. eluaastaks. · Täiskasvanud inimene sarnaneb oma kolju proportsioonidelt palju enam vastsündinud kui täiskasvanud inimahviga.
(kuusk) 26. põõsas-on puittaim, millel puudub selgelt eristunud tüvi.(kibuvits) 27. poolpõõsas- on taimede eluvorm, mille alumised osad (võsud ja maa-alused osad) puituvad. 28. viljastumine- e. eostumine, millest algab rasedus. Ristumine- 29. meioos- on rakujagunemise viis, mille käigus eellasrakust tekib neli haploidse kromosoomistikuga tütarrakku. 30. mitoos- on raku pooldumine, mille puhul kromosoomid jaotuvad tütarrakkude vahel võrdselt. 31. sporofaas- osa ontogeneesist, mis kestab viljastumisest kuni meioosini. 32. gametofaas- ontogeneesi periood, mis kestab meioosist viljastumiseni. 33. gameet- e. sugurakk, nim. haploidseid rakke, mis enne liitumist enam ei pooldu. 34. sporofüüt- sporosaasis olev taim või taimeosa. 35. gametofüüt- sellega on esindatud taimedel gametofaas. 36. spoor- on organismide eriline paljunemisrakk, mis on spetsialiseerunud mingi organismirühma levikuks. 37. eos- e. spoor 38. sügoot- on viljastatud munarakk. 39
Nad on omavahel seotud tiheda, mõistelisel keelel põhineva teabesuhtlusega ja iga indiviidi elu ning tegevus sõltub teiste omast. 4) Mis on võimaldanud troopilise päritoluga inimestel asustada kogu Maad? Olenemata troopilisest päritolust suudab inimene asustada kogu Maad, sest ta on võimeline koostööd tegema ja tööriistu(abivahendeid) valmistama, millega keskkonda mõjutada. 5) Mille poolest erineb inimese ontogenees teiste loomade ontogeneesist? Inimese ontogeneesi erinevuseks võrreldes teiste loomadega on arengu aeglustumine ja pidurdumine. See asjaolu avab inimlapsele suured õppimisvõimalused. Üheks kaasnähtuseks on ka pikem eluiga. Küsimused lk 63 1) Millised evolutsioonilised tendentsid on viinud primaatide eristumiseni teistest imetajatest? Primaatide eristumisteni teistest imetajatest on viinud järgmised evolutsioonilised tendentsid:
erinevate liikide embrüod erinevatel etappidel. 1874.a väitis Haeckel, et looteareng kordab lühidalt tema esivanemate arengut. EHK ontogenees kordab fülogeneesi. Inimese loode võtab oma eellaste kuju. Biogeneetiline ja rekapitulatsiooni seadus. See oli kriitiline moment arengupsühholoogia ajaloos. Tekkisid vastasseisud (osad olis sellele seadusele täiesti vastu) ja see tekitas järjest rohkem uurimisi. Lapse arengut hakati suhteliselt eraldi uurima (mitte absoluutselt) teiste liikide ontogeneesist. Stanley Hall (1846-1924) ütles, et see (ontogenees kordab fülogeneesi) toimub ka vaimse ehk psühholoogilise poole pealt. Ta väitis, et inimese arengukäik kordab esivanematelt päritud evolutsioonilist ajaplaani. See, et lastele meeldib puu otsas ronida, tuleneb esivanematelt (ahvidelt), lastel on primitiivne metslase mõistus. Vaimse võimekuse ülaosas on mehed ta tõi sisse ,,soo". Tänaseks on aga teada,
annaabi.ee 
