Vajadus kindlama eluaseme järgi pani ka inimeste aju tööle- tekkisid täiustatud tööriistad (pihukirves sai endale varre taha). Ehitades onni asendati loomade luud puitlattidega. Katuseks said kas loomanahad või hiljem kaa oksad/rood, millest viimased tehti saviga vettpidavaks. Varase Mesoliitikumi inimesed eelistasid külmadel ja märgadel perioodidel muidugi onnidele koopaid, kuid soojad ja kuivad ilmad meelitasid neid tagasi onnidesse. Inimeste aregn aga muudkui jätkus- onnidesse hakkasid tekkima kolded, onnid läiksid tänu ehitusoskuste paranemisele aina suuremateks ja tekkisid mitme koldega osad. Inimesed hakkasid paiksetena põldu harima. Eestis olid mesoliitikumi ajajärgul levinud enne vaiehitisi ja külasid püstkojad, mille põhi oli umbes 6-7 meetrise läbimõõduga. Põrand oli kas maapinnal või pool meetrit sügavamale kaevatud. Püstkojal oli pisike eesruum ja pearuum, kus asus kividest laotud kolle
Heledapäist poisikest kasteti järve, kus ta ei teinud piiksugi, ja ütles välja kõik punasärkide kaptenile välja mida ta nendest arvas ( Kuidas 10-kesi punasärgid talt kuulid ära võtsid muuseumiaias jne) Pärast tugevat väljaütlemist andis punasärkide kapten Feri Ats noormehele au. Viimane Sõda Pal-tänava poiste krundi pärast- Pal-tänava poisid võitsid. Võtsid punasärgid pantvangiks. Poisid loopisid vastlastel silmad liivatäis, ja topisid pantvangid onnidesse. Selles sõjas ei osalenud haige suurepalavikuga noormees Nemecsek. Sõjalõpuks hiilis kodust Nemecsek oma kambale appi ja püüdis punaväe kapteni kinni minestades tema ees. Krunt- Raamatulõpus: Kaevati krunt üles, et ehitada kolmekorruseline maja. Peategelased Boka iseloomustus Boka oli 14 aastane poiss ja tema näos oli veel vähe mehelikkust. Kui Boka avas suu, et rääkida siis teenis ta tublisti paar aastat juurde. Tema hääl oli tasane, sügav ja tõsine ning
huvitav maa suurepärase kliimaga. Nüüd oli vaja välja selgitada, kuidas pärismaalased tulijatasse suhtuvad. Kui väike maabumis-ekspeditsioon lähenes rannale, seisis seal salk pärismaalasi, kes nägid välja väga iseäralikud. Nad olid riietatud taimekiududest valmistatud rõivastesse ja juuksed olid neil sõlmitud üles. siin kohtas Cooki meeskond esimest korda maoorisid. Kui Cook oma meestega rannale lähenes, põgenesid pärismaalased oma onnidesse. Mitu korda üritati näidata, et nad ei taha midagi halba, kuid see ei õnnestunud. Lõpuks ei jäänudki muud üle kui edasi liikuda. "Endeavour" purjetas edasi lõunasse. Jõuti Uus-Meremaa Põhjasaarele, kus ei õnnestunud samuti kaldale minna, sest 6 seal elasid inimsööjad. kui Cook läks uuesti merele, sattus ta väga raskesse tormi, mis kestis neli päeva. Cook oli oma päevikus kirjutanud, et see oli kõige hädaohtlikum torm tema elus.
Asulakohast on muude skulptuuride hulgas leitud rohkelt ka naise kehavorme kujutavaid kujukesi, mille tõttu on tihtipeale oletatud, et Çatal Hüyükis elanud inimeste religiooni keskmes võis olla viljakust sümboliseeriv emajumalus. Peamiseks tegevuseks oli põllumajandus, karjakasvatus ning jahipidamine. Asulakoht hüljati 6. aastatuhande keskel eKr. Arvatakse, et ürginimesed ehitasid vaevaga üle 1000 maja ainult liha säilitamiseks, ise aga jäid elama ajutistesse onnidesse. Jeeriko (tänapäevase nimega Tell es-Sultan) on üks vanimaid teadaolevaid linnalisi asulakohti maailma ajaloos. Tänapäevane Jeeriko linn asub Jordani jõe läänekalda lähedal Palestiina territooriumil. Esimesed andmed asustusest Jeerikos pärinevad umbes aastast 9400 eKr. Aastaks 7000 eKr kujunes välja mitme tuhande elanikuga varajane asula. See asus loodusliku allika juures, mistõttu oli tegu ka ajaloolise küttide-korilaste laagri- või kogunemispaigaga
evolutsiooni oli teinud läbi pihukirves, mis endale varre taha sai.. Nüüd muutusid kõige tavalisemateks elamuteks puitlattidest nahkadega kaetud onnid. Nahkade kõrval hakati kasutama ka roost või vitstest/okstest tehtud katust, mis saviga püüti vettpidavaks muuta. Tõsi, külmadel ja karmidel talvekuudel eelistasid ka varase mesoliitikumi-aegsed kütid- korilased elada koobastes, soojade ilmade saabudes ehitati varjualune aga välja. Õige varsti püüti onnidesse ehitada ka kolle, see uuendus võimaldas ajutisi suviseid onne kasutada talvekuudelgi. Sel perioodil tekkinud varase põllumajanduse alged kinnitasid vajadust ühes paigas elamiseks ning seetõttu, aga ka täiustunud ehitusoskuste tõttu hakati ehitama järjest suuremaid onne, mis olid jaotatud mitmeks erinevaks iseseisva koldega osaks. Järgnevate ajalooperioodide jooksul täiustusid tööriistad ja ehitustehnika veelgi. Neoliitikumi (5000-2000 a. eKr
annaabi.ee 
