1. Ökoloogilise teguri intensiivsust, mis avaldab organismi arengule kõige soodsamat toimet, nimetatakse OPTIMUMIKS 2. Ökosüsteem on isereguleeruv süsteem, millesse kuuluvate populatsioonide KOOSSEIS ja ARVUKUS säilivad pikema aja jooksul stabiilsena. 3. Organismite vastastikku kasulikku kooselu nimetatakse SÜMBIOOSIKS 4. Ökosüsteemi elusosa nimetatakse BIOTSÖNOOSIKS ja eluta osa ÖKOTOOBIKS 5. Nii taimedest kui loomadest toituvaid organisme nimetatakse OMNIVOORIDEKS 6. Parasitism on organismide kooseluvorm, mille üht osapoolt nimetatakse PARASIIDIKS ja teist PEREMEHEKS. 7. Ühe ökosüsteemi toiduahelatest moodustub TOIDUVÕRK 8. Kui suremus on väiksem kui sündimus, siis nimetatakse seda populatsiooni KASVAVAKS POPULATSIOONIKS.
biomassist Iga troofiline tase reguleerib eelneva lüli arvukust ja mõjutab ka järgneva lüli arvukust! 1.vale 2.õige 3.õige 4.vale; teiseks lüliks 5.õige 6.vale 7.vale 8.õige 9. D-Toidupuudusest 10. D-Hukkuma 11. D-Biotsönoos 12. B-Esimese astme tarbija 13. D-Lagundaja 14. A-Ühe liigi isendite arvu 15. C-Ökoloogilistest amplituudist 16. B-Suremus suurem kui sündimus 17.Optimum 18.Kooseis ja arvukus 19.Sümbioos 20.Abiootilised ja biootilised tegurid 21.Omnivoorideks 22.Peremees ja parasiit 23.Toiduvõrgustik 24.Kasvav
o Ökoloogilise teguri intensiivsust, mis avaldab organismi arengule kõige soodsamat toimet, nim optimumiks. o Ökosüsteem on isereguleeriv süsteem, millesse kuuluvate populatsioonide arvukus ja asustustihedus säilivad pikema aja jooksul stabiilsena. o Organismide vastastikku kasulikku kooselu nim sümbioosiks o Ökosüsteemi elus osa nim biotsönoosiks ja eluta osa ökotoobiks. o Nii taimedest kui loomadest toituvaid organisme nim omnivoorideks o Parasitism on organismide kooseluvorm, mille ühte osapoolt nim parasiidiks ja teist peremeheks. o Ühe ökosüsteemi toiduahelatest moodustub toiduvõrgustik o Kui suremus on väiksem kui sündimus nimetatakse seda populatsiooni kasvavaks. ÖKOLOOGILISED GLOBAALPROBLEEMID Maailma toidupuudus Põhused: Rahvastiku kiire juurdekasv Halvasti korraldatud toiduainete jaotussüsteem Kalavarude vähenemine
Sobiv sõna lünka 17. Ökoloogilise teguri intensiivsust, mis avaldab organismi arengule kõige soodsamat toimet, nimetatakse optimumiks. 18. Ökosüsteem on isereguleeruv süsteem, millesse kuuluvate populatsioonide koosseis ja arvukus säilivad pikema aja jooksul stabiilsena. 19. Organismide vaastastikku kasulikku kooselu nimetatakse sümbioosiks. 20.Ökosüsteemi elusosa nimetatakse biotsöoos ja eluta osa ökotoobiks. 21. Nii taimedest kui ka loomadest toituvaid organisme nimetatakse omnivoorideks. 22. Parasitism on organismide kooseluvorm, mille üht osapoolt nimetatakse parasiidiks ja teist peremeheks. 23. Ühe ökosüsteemi toiduahelatest moodustub toiduvõrk. 24. Kui suremus on väiksem kui sündimus, siis nimetatakse seda populatsiooni kasvavaks. Selgita pikemalt ja too näiteid 25. Milles seisneb soojuskiirguse mõju püsi- ja kõigusoojastele loomadele? Soojuskiirgus ehk infravalgus võimaldab kõigusoojastel organismidel end valguse käes soojendada st tõsta kehatemperatuuri
keskkonnaressursside või vastassugupoole pärast. Taimedel on näiteks juurkonkurents (vee ja toitainete pärast) ja võrakonkurents (valguse pärast). Peamise toidubaasi järgi jagatakse loomad herbivoorideks (taimtoidulised), omnivoorideks (segatoidulised) ja karnivoorideks (lihasööjad, kiskjad).Aine, energia ja info on omavahel tihedalt seotud. 5. Abiootilised tegurid. Abiootilised on eluta looduse tegurid, biootilised eluslooduse poolt avaldatavad mõjud. Näiteks avaldavad vihmaussile mullas mõju mulla temperatuur, niiskus ja toitainetesisaldus (abiootilised tegurid) ning teised liigid mutt, paljud erinevad bakterid, taimejuured (biootilised tegurid)
17. Ökoloogilise teguri intensiivsust, mis avaldab organismi arengule kõige soodsamat toimet, nimetatakse optimumiks. 18. Ökosüsteem on isereguleeruv süsteem, millesse kuuluvate populatsioonide koosseis ja arvukus säilivad pikema aja jooksul stabiilsena. 19. Organismide vaastastikku kasulikku kooselu nimetatakse sümbioosiks. 20. Ökosüsteemi elusosa nimetatakse biotsöoos ja eluta osa ökotoobiks. 21. Nii taimedest kui ka loomadest toituvaid organisme nimetatakse omnivoorideks. 22. Parasitism on organismide kooseluvorm, mille üht osapoolt nimetatakse parasiidiks ja teist peremeheks. 23. Ühe ökosüsteemi toiduahelatest moodustub toiduvõrk. 24. Kui suremus on väiksem kui sündimus, siis nimetatakse seda populatsiooni kasvavaks. Selgita pikemalt ja too näiteid. 25. Milles seisneb soojuskiirguse mõju püsi- ja kõigusoojastele loomadele? Soojuskiirgus ehk infravalgus võimaldab kõigusoojastel organismidel end valguse
● putukatest suur osa mardikalisi (jooksiklased ja ujurid näiteks) ja kõik loomade parasiidid ● kõik ämblikud ● bakteritest ja seentest loomade haigustekitajad Omnivoorid e. kõigetoidulised Söövad nii taimset kui loomset toitu. Kui taimtoiduline sööb kogemata mõne looma (kõrrel roomava teo) või loomtoiduline mõne rohulible, ei tee see neist veel omnivoore. Tänapäeval nimetatakse ka neid organisme, mis toituvad näiteks seentest ja loomadest, samuti omnivoorideks. Omnivooride hulka kuuluvad: ● imetajatest näiteks sead, inimene, pruunakaru, kährik, kodukoer jpm. ● lindudest näiteks vareslased, suurem osa varvulistest ● putukatest näiteks prussakad, paljud sihktiivalised Omnivoorlusel on omad puudused. Suurem osa omnivooridest ei suuda seedida tselluloosi, seega saavad nad toidüks tarbida vaid neid taimeosi, mis sisaldavad palju suhkruid, tärklist või taimseid õlisid. Suurem osa taimsest biomassist aga koosneb tselluloosist. Omnivooride
annaabi.ee 
