Viimane on küll võru keelega väga sarnane, kuid kuna setudel on alles väga omapärased iidsed kombed ja tugev identiteet, siis räägitakse sageli võru ja setu keelest eraldi. Eesti dialektoloogia traditsioonilise seisukoha järgi on setu keel murrak või murrakurühm, teised lõunaeesti keeled aga eesti keele lõunaeesti murderühma murded. Võru keelenäited. 1) Võro kiil om vana lõunaeesti hõimokeele üts perrätulõjit. Lõunaeesti nügädse ao keeleq ommaq viil mulgi, tarto ja seto kiil. Viimäne om võro keelega küländ üttemuudu, a et setodõl ommaq alalõ väega esiqmuudu vana ao kombõq ja kimmäs hindätiidmine, sis kõnõlõmi eräle seto keelest. Tartlaisil ja võrokõisil oll' mitusada aastakka ütine lõunaeesti kiräkiil. 20. aastagasaal naksiq võrokõsõq kirotama jo tiidsähe võro keeli. 1990. aastagist om olnuq pruugin võro kiräkiil. Võro ja seto kiil ommaq muist lõunaeesti keelist
poolt, eluraskustega toime tulemisel. Alles raamatu lõpus selgus mulle täpsemalt, kuidas on raamatus selgelt naist kujutatud kui uibut ehk õunapuud. Heaks näiteks on lause: ''Uibu, miä niguq timägiq, om katost harust'', mis toob raamatus välja otsese naise samastamise õunapuuga. Raamatu viimases peatükis on veel näiteks lõik: ''Imä om niguq uibu, oll' vanaimä ülnüq. Kasvai murrus, a kasvatasyks ummi ubinit ni lask sys valla, ku nääq ommaq küdseq.'' Arvan, et sellega on toodud väga hea õunapuu samastamine naisega. Naine kasvatab üles lapsed, nagu õunapuu kannab oma õunu ning mille oksad vajuvad tihti õunte koorma ja raskuse tõttu alla. Samamoodi on ka lastega emale tema oma lapsed niiöelda raskuseks, mis koos oma muredega tihtipeale teda ''alla veavad''. On ka tõsiasi, et vaatamata kõigele, olgu kui raske tahes, peab just ema oma lapsed lõpuni
pöördes erinevused (ta makas nimäq makassõq) · Lihtminevik enamasti pöördelõppudeta, 2.pöördes kõrisulghäälik: maq loi saq loiq, miiq loi tiiq loiq · Kaudne kv v-tunnuseline (makav 'magavat', tullõv 'tulevat'), mõnikord ka vat (tulõvat 'tulevat') · Tingiv kv nud-kesksõnaline: kas sa tennüq tuud 'kas sa teeksid seda' · Tud-kesksõna ainsuse ja mitmuse eristamine: kiri om loet 'kiri on loetud' kiräq ommaq loeduq 'kirjad on loetud' Setu Üks Võru murrakutest, omaette murre või Võru murde murrakurühm? Setu ja Võru murde vaheline piir nõrgem kui Võru ja Tartu murde vahel. Võru ja Setu erinevad hääldusbaasi ja ka sõnavara poolest. Mõjutused vene murretest. Õpik käsitleb seda kui võru murde murrakurühmana. Setu murrakud Põhjasetu: Mikitamäest ja Värskast kuni Saatse ja Petserini Läänesetu: Meremäe vald + Luhamaa ümbrus Idasetu: Saatse idaosa, Vilo vald
14 kaudne kv v-tunnuseline (makav ‘magavat’, tullõv ‘tulevat’), mõnikord ka –vat (tulõvat ‘tulevat’); tingiv kv nud-kesksõnaline: kas sa tennüq tuud ‘kas sa teeksid seda’); tud-kesksõnas ainsuse ja mitmuse eristamine: kiri om loet ‘kiri on loetud’ – kiräq ommaq loeduq ‘kirjad on loetud’; SETU MURRAK Üks Võru murde murrakutest, omaette murre või Võru murde murrakurühm? Setu ja Võru murde vaheline piir nõrgem kui Võru ja Tartu murde vahel. Võru ja Setu erinevad hääldusbaasi ja sõnavara poolest. Mõjutusi vene murretest. Setu murrakud Põhjasetu: Mikitamäest ja Värskast kuni Saatse ja Petserini. Läänesetu: Meremäe vald + Luhamaa ümbrus. Idasetu: Saatse idaosa, Vilo vald. Häälduslikud erijooned
annaabi.ee 
