sotsioloogia ja kasvatusteaduse suund, mis seletab inimeste ja loomade käitumist reaktsioonidena välismaailmast saadud stiimulitele, ignoreerides teadvust või organismi aktiivsust. Tänapäeva psühholoogias on see suurelt jaolt tähtsuse minetanud. Filosoofias nimetatakse biheiviorismiks eelkõige vaadet, mille järgi vaimuseisundid on käitumiskalduvused Biheiviorism on olnud empirismist lähtuv väljakutse teadvuse uuritavaks pidamisele ning mõtlemisele subjektiivsuse omistamisele. Kuna biheiviorismi nime alla koondatud vaated on nii mitmekesised, siis ei pruugigi neil leiduda ühist nime: Ühisjooned: eeldatakse, et psühholoogia on loodusteadus ning peab olema empiirilise alusega ja objektiivne eitatakse introspektsiooni väärtust teadmiste allikana eitatakse seesmise kogemuse ja teadvusseisundite seletuslikku jõudu eitatakse arusaama vaimust kui seesmiste kogemuste vallast vastustatakse füsikalistlikku või kognitivistlikku arusaama, et mõtlemine on
põhineb fundamentaalset laadi arusaamatusel ( Gilbert Ryle 1996 ). Nende järgi on vaimu kohta käivad väited taandatavad käitumise kohta käivatele väidetele. Kas biheivioristide käsitlus vaimu teooria kohta on parim? Filosoofias nimetatakse biheiviorismiks eelkõige vaadet, mille järgi vaimuseisundid on käitumiskalduvused. Biheiviorism on olnud empirismist lähtuv väljakutse teadvuse uuritavaks pidamisele ning mõtlemisele seesmuse ehk subjektiivsuse omistamisele (http://et.wikipedia.org/wiki/Biheiviorism ). Teatud uskumust omava inimese käitumine mingis olukorras ei sõltu üksnes sellest, millise uskumusega on tegu, vaid ka sellest, millised muud hoiakuseisundid - sealhulgas soovid – inimesel kõnealusel hetkel juhtuvad olema ( E.L. Lowe, lk 60 ). Inimesed ei käitu alati nii, nagu see peaks olema iseloomulik antud olukorrale, vaid käituvad meelega
1. Mismoodi Darwini evolutsiooniteooria alusel põhjendada inimese põlvnemist loomariigist? Evolutsiooniteooria seisukohalt on olemasolevad eluvormid bioloogiliselt ühtset päritolu. 2. Mida tähendab psüühika? Missuguste protsesside ja võimete aluseks psüühika on? Psüühika on organismi võime peegeldada keskkonda ning vastavalt sellele muuta oma käitumist. Psüühika on aluseks ümbruses toimuvate muutuste aistmisele, sündmuste tajumisele, nende tähenduse omistamisele ja käitumise organiseerimisele oma eesmärkidele vastavalt. 3. Kirjelda põhilisi närvisüsteemi arenguetappe üheskoos käitumise keerukamaks muutmisega. 4. Nimeta põhilisi käitumismehhanisme. Kuidas need aitavad käitumist juhtida? Närvitegevus, hormonaalsete tasemete muutused, bioloogilised rütmid, arengu käigus toimuv küpsemine, õppimine ja suhtlemine teiste organismidega. 5. Millised inimeste ja loomade erinevusi põhiliselt esile tuuakse?
mõnel ühisel igapäevaelu tunnusel: lähem keskkond, huvi, vajadus või tegevus. Selle tasandi põhiküsimused puudutavad kuuluvust ja identiteeti, koostööd ja normide loomist. Grupisisesel ja isikutevahelisel tasandil pööratakse tähelepanu suhtlemise vormile ning interaktsiooni, mõju ja liikmeksolemise mallidele, samuti normatiivsele kontrollile. Isikutevahelisel tasandil keskendub kommunikatsiooniuurimine info töötlemisele, tähenduse omistamisele j kommunikatsiooni võimalikule mõjule. Palju juhtumeid Kommunikatsiooni protsessi Üleühiskonnaline tasand (nt massikommunikatsioon)