allpool - ekstraperitoneaalselt ! 7. Jämesool a) kuidas nim. peensoole suubumiskohta jämesoolde, kus see asub ostium iliocaecale, projitseerub naba ja spina iliaca ant. sup. - i ühendava joone keskkohal b) nim. käärsoole (colon) osad käärsoole osad – colon ascendence, colon transversum, colon descendence et colon sigmoideum c) missugused paelad moodustuvad käärsoole pikilihastest käärsoole pikilihaskiht – taenia libera, taenia omentalis, taenia mesocolica d) mesocolon transversumi kinnitusjoon algab parema neeru kohalt, ületab duodenumi alaneva osa ja kõhunäärmepea ning läheb mööda kõhunäärmekeha eesmist serva vasakule neerule ! 8. Isthmus faucium, kurgukitsus a) mis piirab ülalt pehmesuulagi b) mis piirab külgedelt arcus palatoglossus ja arcus palatopharyngeus, sinus tonsillaris c) mis piirab alt keelejuur d) mis lihased tõstavad ja pingutavad pehmet suulage m. levator veli palatini ja m. tensor veli palatini ! 9
Lihaskest Lihaskest - Stratum circulare - stratum circulare - Stratum longitudinale musculus sphincter internus taenia libera ees, ristkäärsoolel tavaliselt pöördunud alla musculus sphincter externus taenia omentalis taga lateraalselt, ristikäärsoolel pöördunud ette Seroos- või adventitsiaalkest ja liitunud suure rasvikuga - ülalt kaetud kõhukelmege eest ja külgedelt mesoperitoneaalne asend taenia mesocolica taga mediaalselt või kinnisti lähtekohal - allpool on adventitsiaalkest ekstraperitoneaalne asend
kinnisti; mesoappendix – ussripiku kinnisti jne.); peensoole kinnistil on aga erinimetus mesenterium. Kõhukelmeõõs : Kõhukelmeõõs on parietaalse ja vistseraalse peritoneumiga piiratud pilude labürint kõhuõõne elundite ja seinte vahel. Normaalselt on selles ruumis vaid mõni ml seroosvedelikku! Mõnes kohas on elundite vahel väga sügavad sopised (recessus); suurim on mao taga – sel on omaette nimetus: rasvikupaun (bursa omentalis). Kõige sügavam koht peritoneaalõõnes on naisel pärasoole ja emaka vahel – pärasoole-emaka õõnestis e. Douglas`e õõs (proovide võtmine!). Mehel piiravad sügavaimat kohta pärasool ja kusepõis. Elundite asend peritoneumi suhtes: a) Intraperitoneaalne: peritoneum ümbritseb elundit (praktiliselt) igast küljest, moodustades tavaliselt ka kinnisti. N.: magu, peensool. b)Mesoperitoneaalne: peritoneum ümbritseb elundit suuremas osas, kuid mingi (suur) osa elundist ei
Soolte liikumist võimaldab soolekinnisti. Kõhukelmeõõs ehk peritoneumiõõs on parietaalse ja vistseraalse kõhukelme vahele jääv ruum. Suur- ja väikerasvik on kõhukelme kahekordne duplikatuur, mille lestmete vahel on kohev-, rasvkude. Suurrasvik (omentum maius) ripub maokõverikult põllena alla, kattes maost allpool asetsevaid kõhuõõneelundeid eest ning on kokku kasvanud ristikäärsoolega nii, et mao taga ja all tekib peaaegu täielikult eraldatud ruum – bursa omentalis. Joonis 3.24. Seedetrakti anatoomia 78 Kõhuõõne ülemises osas asuvad parenhümatoossed, väga veresoonterikkad elundid (maks ja põrn), mida kaitsevad alumised roided. Samas on nende roiete murru korral ka maks ja põrn suures ohus (→ ptk „Rindkerevigastused“). Allpool lõpeb kõhuõõs väikeses vaagnas, kus kusepõie ülemine osa, pärasoole ülemine eesmine pind ning naistel ka emakas, munasari ja munajuha (adnex) on kaetud kõhukelmega. Kõhuõõne
annaabi.ee 
