Jüriöö ülestõusu põhjuseks oli Eesti talurahva olukorra pidev halvenemine saksa ja taani feodaalide võimu all. Ülestõus algas Harjus, kus koormised olid kasvanud kõige kiiremini. Eestlased näitasid ülestõusu kestel üles ka poliitilist vaistu, paludes abi rootslastelt. Siiski lõppes asi läbikukkumisega,sest Liivimaa ordujõud osutusid liialt ülekaalukateks. (Zetterberg, 2009) 1. Jüriöö ülestõusu algus Ülestõus algas ööl vastu 23. aprilli Harjus, kus omavolitsesid peamiselt Taani kuninga sakslastest vasallid. Samal ööl süütasid harjulased ühel künkal oleva maja, mis pidi olema ülestõusu algussignaaliks. Et Harjumaal oli jüripäeva puhul tavaks põletada lõkkeid, on võimalik, et sakslased ei taibanud kohe, et alanud on eestlaste ülestõus. Kroonikateadete kohaselt algas kogu Harjumaal põletamine ja tapmine, kõik sakslased, kes kätte saadi, löödi maha. Ei halastatud ka Padise kloostris olnud 28 mungale, kes samuti tapeti
Kasutatud kirjandus 1343. aasta 23. aprillil alanud Jüriöö ülestõus oli üks silmapaistvamaid eestlaste vastuhakke keskajal. See haaras nii Harju-, Lääne- kui ka Saaremaa ning kestis ligi kaks aastat. Eestlased näitasid ülestõusu kestel üles ka poliitilist vaistu, paludes abi rootslastelt. Siiski lõppes asi läbikukkumisega,sest Liivimaa ordujõud osutusid liialt ülekaalukateks. Jüriöö ülestõusu algus Ülestõus algas ööl vastu 23. aprilli (jüriööl) Harjus, kus omavolitsesid peamiselt Taani kuninga sakslastest vasallid. Samal ööl süütasid harjulased ühel künkal oleva maja, mis pidi olema ülestõusu algussignaaliks. Et Harjumaal oli jüripäeva puhul tavaks põletada lõkkeid, on võimalik, et sakslased ei taibanud kohe, et alanud on eestlaste ülestõus. Kroonikateadete kohaselt algas kogu Harjumaal põletamine ja tapmine, kõik sakslased, kes kätte saadi, löödi maha. Ei halastatud ka Padise kloostris olnud 28
sõjaväe baasid tekitada Eesti pinnale- Saaremaal, Hiiumaal ja Paldiskis. 9.2.2 Baaside ajajärk NSVL rikkus pidevalt lepingut ja esitas Eestile üha uusi nõudmisi, Eesti esitas küll proteste kuid tegi üha uusi järeleandmisi. 15.mai 1940 laiendas NSVL oma baase Eestis. Baaside ajajärgul Eestis: · vahetus valitsus · Sakslaste suur lahkumine Eestist · Rahva suhted baasivägedega ei olnud head · Baasiväed omavolitsesid · Kommunistid aktiveerusid · Kaitsepolitsei tugevnes 9.3 Okupeerimine 1940 Balti riikide okupeerimise ajendiks oli punaarmeelaste kadumine baasidest, mida tuli ette igas Balti riigis. Konkreetsemaks läks see aga Leeduga nn. Butajevi juhtum. Molotov süüdistab Leedu valitsust. Okupatsiooni algus 17.juuni 1940 · 17-19.juuni teostatakse sõjaline operatsioon Eesti okupeerimiseks · kell 6.00 ületavad PA väeüksused Eesti piiri · kell 8
Järgnes veelgi suurem kaos. Ortygial tõusid võimule Dionysiose poolvennad ja lõpuks naases Itaaliast ka Dionysios ise. Enamus Sürakuusast allus türannile aga vaid nimeliselt. Muud linnad oli järkjärgult Sürakuusa valitsejatest lahku löönud. Kuid see ei toonud neis üldjuhul kaasa vabariiku korralduse taastamist. Saar kubises türannide või nende vastaste poolt palgatud sõdureist, kes senisest teenistusest ilma jäänult otsisid uut või lihtsalt omavolitsesid. Mitmes linnas haarasid palgasõdurite pealikud türannivõimu. Selles meeleheitlikus olukorras palusid sürakuusalased Dionysiose vastu abi oma emalinnast Korintosest. Ägedate arutelude järel otsustasid Korintlased saata Sitsiiliasse kogenud, kuid avalikust elust kõrvale tõmbunud riigimehe Timoleoni. Timoleon oli aastate eest osalenud oma venna tapmises, kui too püüdis Korintoses türanniat kehtestada, ja tekitas seetõttu ühteaegu vennatapja ning türanniast vabastajana vastakaid
annaabi.ee 
