midagi muud, kui Erika. Vanahärra on põhimõttekindel inimene, tema arvates on noored eestlased valmis loobuma oma esiisade traditsioonidest ja jumalast. Oskar osutubki just selliseks noormeheks ning seetõttu ei ole ta nõus nende abieluga. Peale otsustavat vestlust Erika vanaisaga kerkisid Oskari peas küsimused, kuidas ta suudakski ennast ja oma armastatut üleval pidada ja samal ajal võlga tasuda. Samas pereema, keda Hindrey nimetas oma artiklis taktivaeseks, labaseks ja omaviisi heasüdamlikuks, ütles nii mitmeidki kordi, et miks ei saaks koos olla rikas naine ja vaene mees? Oskar oligi just seda meelt, et mees peaks ikkagi jõukam olema ja naist üleval pidama. Minu meelest selline jäärapäine arvamus toonitab jällegi, et Oskar ei olnud lihtsalt valmis Erikaga suhet alustama. Pereema ütles õigesti, et kui ta sedasi edasi jätkab, siis ta lõpuks jääbki üksinda. Samas kui Oskar maale pere juurde läks, tundis ta
aegadest sõimu- ja halvustussõna. "Kuldne rõngas". Jürgens on tulnud kunagisse kodulinna ema matustele. Ta on siit paarkümmend aastat ära olnud. Leiab küll kõik olevat endistviisi, aga ei tunne end mitte millegagi seotuna. Eii kodu, aadete ega rahvusega. Apteeker Jürgens elab pealinnas ja tema hallis elus on avanemas väljavaade abielluda leivaisa tütrega. (edasi majamüük ja surmakuulutus) Tuglase lemmikvõtteid on tõelust ja unenäolikkust. (Unenägu on ju omaviisi tõeline.) Muigugi võib "Kuldse rõnga" süzeed võtta ka kui tegelase teadvuses toimunut kui Jürgensi eneseanalüüsi kujundilises vormis. Teise maailmasõja ajal kirjutas Tuglas kaks sisult ja vormilt lähedast teost. Üks on mineviku-, teine tulevikuvisioon. "Käsu Hansu noorus" : Põhjasõda on laastanud Eesti maa ja hävitanud rahvast piirini, kus selle eksistents võib lakata. "Viimane tervitus" : neljas maailmasõda on teinud lõpu Euroopa kultuurile ja tsivilisatsioonile,
Niisiis on maailmamõistmist käsitletud filosoofia suhtes laiema mõistena. Termin “maailmamõistmine” tähistab siinkohal üht inimsoo kui liigi olemasolust lahutamatut tunnust: niikaua kui on olemas olnud inimsugu, on eksisteerinud ka maailmamõistmine. Filosoofia seevastu on tekkinud inimkonna ühel ajalooliselt dateeritaval, suhteliselt hilisel arenguetapil. On olemas mitmesuguseid maailmamõistmise viise, filosoofia on üks nendest. Iga selline viis on aga niiöelda omaviisi. Järgnevalt tulekski siis kõigepealt püüda määratleda, mis on maailmamõistmine, ning seejärel, mis on filosoofia kui maailmamõistmise viisi eripära kõigi teiste maailmamõistmise viisidega võrreldes. Maailmamõistmine on liitsõna. Vaatleme ükshaaval, mida tähendab siin mõistmine ja mida tähendab maailm, et siis jõuda arusaamisele selle üle, mida nad kokku seotult võiksid tähendada.
Termin "maailmamõistmise" tähistab siinkohal üht inimkonna kui liigi olemasolust lahutamatut tunnust. Niikaua kui on olemas olnud inimsugu, on eksisteerinud ka maailmamõistmine oma erinevates vormides ja viisides. Filosoofia seevastu on tekkinud inimkonna ühel ajalooliselt dateeritaval, suhteliselt hilisel arenguetapil. On olemas mitmesuguseid maailmamõistmise viise, filosoofia on üks nendest. Iga selline viis on aga niiöelda omaviisi. Järgnevalt tulekski siis kõigepealt püüda määratleda, mis on maailmamõistmine, ning seejärel, mis on filosoofia kui maailmamõistmise viisi eripära kõigi teiste maailmamõistmise viisidega võrreldes. 2 Mõistmine kujutab esmases lähenemises endast üksikut mõistmisakti, mis on suunatud mõnele üksiknähtusele ja sellega toimesaamisele, olgu selleks siis autojuhtimine, loengu konspekteerimine või midagi muud. Kuid kui analüüsida
annaabi.ee 
